Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast
vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud moodustavad sagarikes 1 või
Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn. sapipõiepunkt); keha; kael – lõpeb sapipõiejuhana, mis suubub ühissapijuhasse. Maksa veresooned: Maksa tuleb veri kahe soone kaudu: a)Värativeen (vena portae) – kogub vere maost ja sooltest (imendunud toitained!) b)Pärismaksaarter (arteria hepatica propria) – toob arteriaalse vere (maksarakkude toitmiseks)
verest). Koos maksaarterist pärineva interlobulaararteri ning portaalveeni lõppharu – interlobulaarveeniga moodustub maksatriaad. Maksaarter ja portaalveen hargnevad sagariku ümber interlobulaararterite ja interlobulaarveenidena. Kui interlobulaarveenist suundub veri otse sinusoididesse, siis arteri ülesandeks on ka interstitsiaalse koe varustamine. Maksasagariku keskel paiknevast tsentraalveenist suundub veri sublobulaarveeni, mis on maksaveeni algharu. Sapipõis -vesica biliaris Sapipõie seina moodustavad limas-, lihas- ja adventitsiaalkestad. Limaskest moodustab hulgaliselt kurde ja on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrgprismaatilise epiteeliga. Epiteeli all paikneb hulgaliselt elastseid kiude sisaldav sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria. Epiteeli rakud kontsentreerivad sappi reabsorbeerides vett. Kaela piirkonnas paiknevad tubuloalveolaarsed näärmed, mis toodavad sekreeti sapi lahjendamiseks.
välja. Karbamiidi sünteesimine on palju energiat nõudev keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb soojus. Maks on seega üks nendest elunditest, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri. 80 Peale selle kuulub maksa ülesannete hulka punaliblede loome ja lagundamine. Pärast raua eemaldamist hemoglobiinist muudetakse see rohekaskollaseks bilirubiiniks (sapivärvaineks), mida kasutatakse sapi valmistamisel. Sapipõis (vesica biliaris, vesica fellea) Sapipõis on kotikujuline õõneselund, mis on sidekoe abil kinnitatud maksa parempoolse sagara alla, täies mahus täidetuna (40–50 ml) on selle pikkus 10 ja läbimõõt 4 cm. Maksast lähtub kaks sapi äravooluteed, mis ühinevad üheks maksajuhaks (ductus hepaticus), millest hargneb sapipõide viiv haru. Tegelik ductus hepaticus jätkub pärast seda sapijuha (ductus choledochus) nime all, läheb läbi kaksteistsõrmiku lingus oleva kõhunäärme osa ja suubub
annaabi.ee 
