välja ca 50 ml verd. Südame töös on 3 faasi: a)Kodade kokkutõmme (süstol) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. b)Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett:
VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA, MIS KANNAB VENOOSSET VERD KOPSUDESSE. KOPSUD→KAPILLAARID→4KOPSUVEENI KAUDU→SÜDAME VASAKUSSE VVR → PV → VK kopsutüvi 4 kopsuveeni SÜDAME KESTAD- SISEKEST ehk ENDOKARD; LIHASKEST ehk MÜOKARD; VÄLISKEST ehk EPIKARD. VAJA KIRJUTADA TEISELE POOLE, MIDA KUS ASUB: TRIKUSPIDAALKLAPP- PAREMA KOJA JA VATSAKESE VAHEL BIKUSPIDAALKLAPP ehk MITRAALKLAPP- VASAKU KOJA JA VATSAKESE VAHEL POOLKUUKLAPP- (3 KLAPPI) AORDISUUDME SERVADEL. SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI
rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus
rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus
välja 50ml verd. Südame töös on 3 faasi: 1. Kodade kokkutõmme (süstol) veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakeste (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. 2. Vatsakeste süstol veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. 3. Kogu südame diastol (lõdvestus) veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: · vasak koja-vatsakese klapp e vasak atrioventrikulaarklapp e mitraalklapp e bikuspidaalklapp koosneb kahest hõlmast, mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud · parem koja-vatsakese klapp e parem atrioventrikulaarklapp e trikuspidaalklapp koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega · aordiklapp aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust · kopsutüve klapp kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga Klapirike on mõne südameklapi kahjustus või ebanormaalne ehitus, mis viib funktsioonihäireni;
annaabi.ee 
