Sõjas saadud JAMES JOYCE hingehaavad ei paranenud.-Humanism- vihkab sõda ja fasismi. Valmis Uudne tehnika-teadvusvoolu meetod tapmise vastu relvaga võitlema.-Kõikumine piirsituatsioonides- Elu on Traditsioonilise romaani eiraja võitlus. Olulisim on lõpuni võidelda. Biheivoristlik meetod- kirjeldab Peateos:romaan: ,,ULYSSES" 1922 tegelaste käitumist, annab edasi kõnet, kuid välise külje kujutamise -aeg 1904 eesmärk on juhtida tähelepanu tegelase hingeelule.Dialoog-Napi, näiliselt -tegelased: Stephen Dedalus, Leopold Bloom, Marion Bloom juhuslikud laused. Alltekst sügavamal. -matkib ,,Odüsseiat" -700 lehekülge, tegevusaeg 1 päev
Kindlasti ei tohiks vanemad tunda ennast süüdi, samamoodi ei tohiks nad probleemi mitte tunnistada, sest siis võivad asjad hoopis hullemaks minna.[4] Probleemse lapse käitumise ennetamiseks on välja töötatud järgmised metoodikad: Biheivoristlikud uurimused rõhutavad õpilaste sagedase tasustamise ja kiitmise olulisust (Üksikute laste või terve grupi kroonilise väärkäitumise ohjeldamiseks annab häid tulemusi biheivoristlik käitumise modifitseerimise metoodika (KMM), mille rakendamise edukus oleneb õpetaja oskusest jälgida muutusi lapse käitumises. Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks.
arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): eestvedamise kontiinium: atokraatlik (,,tee seda või vallandame su") vs demokraatlik (annab käsu, müüd, annab nõu, lööb kaasa). Probleem ühes mõõtmes: nt innovatsioon ei kajastu. - Blake & Mouton'i (1964) juhtimisvõrgustik:
Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 1)Eesmärgiteooria/Isiksuseomaduste teooria. Omadused, mis loevad nagu loogiline mõtlemini, püsivu, võimustamine ja enesekontroll (Bennis ja Nanus 1985). 2)Biheivoristlik teooria. Tähelepanu käitumisele. Eestvedamisstiil. Ohio ülikoolis 40-50ndatel tehtud uuringud: algatav või hooliv stiil. 3) Situatsiooniteooria. Fiedler (1967) sõltuvusteooria: eestvedaja käitumine sõltub olukorra soodsusest/ebasoodsusest 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus
Keeleteadlased kirjlasid kõnet kui keelt ja selle strukutuuri, neuroloogiad püüsid künemehhanismi kirjeldada, mis roll on erinevatel aju osadel. Kõik kippus eraldi jääma, teglt neid oligi vaja ühenda, kuidas kõne on ühendatud keelesüsteemiga ja teiselpoolt kõneprostsessiga. Kõik kokku aitab seletada kust see pärineb ja mida nendega peale hakata. (VAATA ÕIS-s slaide) Psühholingvistika arenguetapid: 1) biheivoristlik psühholingvistika (Osgood, Skinner). Teoreetiline baas: biheivorism (käitumisteooriast), kirjeldav keeleteadus, kommunikatsiooniteooria, matkimine, assotsiatsioonid, peamine operatiivüksus sõna nende jaoks. Verbaalne käitumine nende arust: in, sooritab samaaegselt mitut laadi operatsioone (nii kõneledes kui ka kuulates), 1) taju: verbaalsete stiimulite kodeerimine närviimpulssideks üksuse äratundmine ,,gestaldina" assotsiatsioon mitteverbaalse stiimuliga
2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad: Biheivoristlik – käitumisse puutuv, lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Kognitiivsed – üldpõhimõtteks on, et inimest käsitletakse olendina, kes kogub teadmisi ja kasut neid enda huvides. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks. Informatsiooni lisamine mällu, mis võimaldab välise ja sisemise tegevuse püsivaid muutusi
(Kostrueerime küll ise, aga kes on meile andnud nii targa oskuse ja vastuvõtmisvõime kostrueerimiseks? – Maili). Biheivioristide järgi kujundavad inimese käitumise füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel. BIHEIVORISTLIK seletus: laps õpib reageerima rattale kui väliskekkonna märguandele, saades uue käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi. PIAGET’ arusaamade kohaselt õpib laps, mida rattaga teha ja omandab sõiduoskuse enda uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole
pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: Asemele tekib uued kontrollimehhanismid: bürokraatlik riik, firmad, massmeedia, tehnokraatia. Ameerika hirm: väike mees, eriti keskklassi mees, surutuakse suurkorporatsioonide ühelt poolt ja industrialiseerituse ning traditsioonide teiselt poolt kadumise vahele. 50ndate hirm, subliminaalsed sõnumid, rakenduspsühologia reklaamis. Kõik see on teaduslik (J.B. Watson, kuulus biheivoristlik prühholoog läks reklaami tegema) Probleemi püstitus moodsas ühiskonnas ei ole mitte see (mitte ainult), et meil ei peaks olema halba kunsti, vaid see, kas saab olemas olla ühiskonda, mis põhineb ainult formaalsel ratsionaalsusel ja utilitaarsel individualismil? Mis juhtub vajadustega külluse ühiskonnas? Durkheim: vajadus ja anoomia Esimene ja kõige kuuldavam teoreetik, kes sõdus individualistlik-unitilitaarse ühiskonna vastu
annaabi.ee 
