hingeelu nähtusi( iseloomulik näide: kõigil suuremail psühholoogia koolkondadel on oma käsitus õppimisest ja psühholoogia võimalustest). Koolkondade paljusus ei tähenda nagu oleksid need omavahel vaenujalal. Näiteks toetuvad hiljem väljaarenenud humanistliku ja kognitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitikas alla satnitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitika alla sattunud psühhoanalüütilise ja biheivioristlikule psühholoogiale. 24. Kasuta psüh õppimisel võimalikult sageli seslle teadusharu enda pakutud võimalusi: mälutehnikaid, kognitiivseid skeeme, harjumuse kujundamise seaduspärasusi, õpiteooriaid jne. 25. Selge teadmine millegi mitteteadmisest. Äratundmine, et olulises asjas puudub meil seletus, tõlgendus, arusaam, terviklik kontseptsioon või teooria. Psühholoogiateadus on arenenud üha uute ja uute probleemide püstitamise ja nende osalise lahendamise tulemusena. 26
Allik 2002 Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks kujunes Werner Gruehn. · P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias. Uexkülli omailma (Umwelt) kontseptsioon, mille kohaselt ei ole olemas kõigile organismidele ühist reaalsust, on mitmekülgselt mõjutanud 20. saj. psühholoogia arengut. Kahe sõja vaheline aeg (1919-1940). TÜ kui Eesti rahvusülikooli esimeseks psühholoogiaprof-ks valiti Aleksander Kaelas, kes oli esimene eesti soost kutseline psühholoog. Ta oli töötanud Moskva Ülikooli juures ja tegeles emotsioonide uurimisega
kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel. Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi
Tuntumaid märksõnu on õpitehnoloogia, mis hõlmab 4 põhiküsimust: Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises? Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid? Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John
probleeme. Eriti oluline: – kuidas on võimalik, et lapsed omandavad emakeele grammatika oma vanemate lausungitest ja suudavad produtseerida keelelisi üksusi, mida nad varem kuulnud pole? – keele põhistruktuur on niivõrd spetsiifiline ja erinev kõigest muust, et peab omama bioloogilist põhja. Mis see siis on, mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt? • Keeleteaduses vastandub Chomsky eelkõige biheivioristlikule keele(omandamis)käsitlusele, mille järgi keel on kogum harjumusi (habit). • Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas. • Keele struktuur on määratletud inimmõtlemise (human mind) struktuuriga, keele universaalsed omadused on omased kõigile liigi homo sapiens isenditele. • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist. Syntactic Structures 1957
annaabi.ee 
