Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud.
belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju lapsele; lapse maailmanägemus on kaootiline = ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb; vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt = muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi; mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater; kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada = tähtis on TUNNE!; lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi = muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda,
(proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. muinasjutuvajadusest väikelapseeas. · biblioteraapiline mõju lapsele · nii normaalsed kui arenguhälvetega lapsed vajavad igal oma intellektuaalsel arengu astmel muinasjuttu · miks vajavad - lapse maailmanägemus on kaootiline. Ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb · vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt. Muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. (heade- halbade leer) · mida ebakindlam on inimene seda rohkem vajaba ta lapsemeelseid prjektsioone ja
ametialasest kontekstist ning kasutada neid mõnes teises kontekstis või tasandil(nt: Kas te austaksite meie eluaset oma kohalolekuga?). Sõna või sõnagrupi tähendus muutub tavalisest erinevaks, mõned keelenaljad tulenevad häälikute ja sõnade nihkumisest. Tegelaskuju huumor väikelast võlub tegelaskuju huumor vähe, sellist huumorit leiame 10-12 aastaste laste raamatuis (Alice Imedemaal) 29. Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.) Eesti keelne MJ viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. MJ iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süzee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit MJ jaguneb: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. MJ peetakse oluliseks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna MJ on asendamatud
Enamasti 10-12 a ( Alice imedemaal, kiirustav küülik) Lapse ja täiskasvanu huumoritajust Keel kui huumori allikas on laste puhul piiratud. Areng varieerub väga. Üldiselt areng: 3-5.a – nonsensshäälikud, tekstid, õigekiri jne. Tegelaskuju huumor tähtsusetu. Suurena – indiviidi keerukus. Viimasena tobeduse ja ebaratsionaalsuse lisandumine. Inimrumaluse huumor on filosoofiline hoiak, mis tuleneb intelligentsusest ja tasakaalutundest. 29. Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.) Eesti keelne termin (muinasjutt) viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. Muinasjutu kui ühe populaarseima rahvajutužanri iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süžee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit
annaabi.ee 
