21. Seeriasisene number märgitakse alati araabia numbriga. 22. Mis on kõige tähtsam andmekogum nii kaart kui elektronkataloogis? - Autor ja pealkiri. 23. Milline Eesti riigi sisene asutus on autoriteediks kirje reeglite alal? Rahvusraamatukogu. 24. Mis on MARC? - Masinloetav kataloogimissüsteem. 25. Mis on OPAC? - Avalik sidus kataloog. 26. Mis on AARC? - Anglo-Ameerika kataloogimise reeglid. 27. Mis eesmärgil on MARC loodud? - Et vahendada bibliograafilist infot ja vähendada kataloogimise kulutusi. 28. Mis on normkirje? 29. Mis on kontrollitav nimevorm? 30. Nimeta maailmas kasutusel olevaid MARC formaate. - 31. Mis identifitseerib MARC kirje välja ja mis eraldab väljadel olevaid kirjeelemente? - Marc väli koosneb põhiväljadest, alamväjadest,indikaatoritestja tähistest, kirjeelemente eraldab püstkriips ja alamvälja tähis kuni väljani 008 tähistatakse süsteemi põhiselt. 32
kohtumine toimus 2003 Saksamaal, teine 2004 Argentiinas, järgmine 2005 Egiptuses, siis 2006 Lõuna-Koreas ja viimane 2007 Lõuna-Aafrikas. Alates aastast 2003 kuni 2007 leidsid aset mitmed piirkonna IFLA rahvusvaheliste kataloogimise koodi ekspertide kokkusaamised. Nad töötasid välja Rahvusvahelise kataloogimise põhimõtted, mis avaldati 2009 aasta veebruaris. See avaldus hõlmab: ulatust; üldpõhimõtteid; üksusi, atribuute ja seoseid; eesmärke ja funktsioone kataloogis; bibliograafilist kirjeldust; juurdepääsu põhimõtteid; otsivõimaluste aluseid. Kataloogimissektsioon annab välja ajalehte SCATNews, mis alates juulist 2003 ei ole enam kätte saadav paberkandjal. IFLA kodulehel on üleval eksemplaarid 7ndast kuni 36ndani. Kirjereeglite arendamisega seotud grupid on ISBD järelvalverühm, mis rõhutab rahvusvahelist bibliograafilise kirje standardit; FRBR järelvalverühm, mis säilitab
27. Mis on bibliograafiline kirje? · Teavikute bibliograafilised andmed, millest viiteinfoallikad koosnevad (autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jne) 28. Mis on kataloog? · Raamatukogus leiduvaid teavikuid peegeldav, standardsetel kaartidel või trükiste kujul olev otsingusüsteem või elektrooniline andmebaas. 29. Mis on kartoteek? · Standardne, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. · Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 30. Mis on andmebaas? 3 · Personaal- või sülearvuti mälus salvestatud otsingmootorir omav loogiliselt seostatud andmete kogum. 31. Kuidas andmebaasid jagunevad?
autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms). Neid andmeid nim bibliograafiliseks kirjeks. 27.Mis on kataloog? Kataloog on raamatukogus leiduvaid teavikuid (trükiseid ja muid dokumente) peesgeldav, standardsetel kaartidel või trükise kujul olev otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali (perioodikaväljaannete jne artikleid) ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 29.Mis on andmebaas? Andmebaas on personaal- või suurarvuti mälus salvestatud otsingumootorit omav loogiliselt seotud andmete kogum. 30.Kuidas andmebaasid jagunevad? Bibliograafiline, faktiandmebaas, täistekstandmebaas 31
Seetõttu on moodustatud virtuaalsed infoletid, mis laiendavad laenutusteenuseid ning mille kaudu varustatakse kasutajaid dokumendikoopiatega, pakutakse teoste elektroonilisi täistekste ja toetatakse elukestvat õpet. Veeb on eriti tähtis vahend koolituses, andes seega oma panuse kõige laiemas mõttes kultuuri arengusse. Eesmärgi nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) täitmiseks tuleb kirjeldada asutuse ajalugu ja selle rolli antud maa-alal ning pakkuda lisaks ka ajaloolis-bibliograafilist informatsiooni kogude kohta, kirjeldada asutuse füüsilist asukohta ning kirjeldada lugemissaale ja nii käsikirjalisi, trüki- kui ka siduskaloooge. Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus). Selle eesmärgi täitmiseks tuleb avaldada informatsioon raamatukogule juurdepääsu, selle kasutamiseeskirjade ja lahtiolekuaegade, teenindusaegade ja -viiside ning nii kohapeal pakutavate kui ka raamatukogudevahelise laenutuse teenuste kohta. Teavitada tuleb ka teavikute tellimise
annaabi.ee 
