Järelvalverühmal on õigus määrata teatud töögrupid kindlate ülesannete jaoks, mis on kooskõlastatud kataloogimissektsiooni ajutise komiteega. Käimasolevaks projektiks on nimeväljade projekt, mis on asutatud 2007 ja mille ülesandeks on määrata asjakohased nimeväljad. IFLA ekspertide kohtumiste, mis on rahvusvahelise kataloogimise koodi teemadel, eesmärk number üks on sama mis strateegilises plaanis kirjeldatud: edendada rahvusvahelist kataloogimise koodi bibliograafiliseks kirjeldamiseks ja ligipääsuks. Selle plaani elluviimiseks viiakse läbi korduvaid ekspertide kokkusaamisi (ehk IME ICC), kelle ülesandeks on asendada vananenud kataloogimise põhimõtted ,,Pariisi Põhimõtetes". Esimene kohtumine toimus 2003 Saksamaal, teine 2004 Argentiinas, järgmine 2005 Egiptuses, siis 2006 Lõuna-Koreas ja viimane 2007 Lõuna-Aafrikas. Alates aastast 2003 kuni 2007 leidsid aset mitmed piirkonna IFLA rahvusvaheliste kataloogimise koodi ekspertide kokkusaamised
korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje? Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms). Neid andmeid nim bibliograafiliseks kirjeks. 27.Mis on kataloog? Kataloog on raamatukogus leiduvaid teavikuid (trükiseid ja muid dokumente) peesgeldav, standardsetel kaartidel või trükise kujul olev otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid
elektrooniliste teavikute sundeksemplaride loovutamise alused ja korra ning trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavad nõuded. Kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamine Eestis ja mujal Sundeksemplaride kogumise eesmärgid ja ülesanded Eestis tänapäeval Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine, kaitse ja säilitamise tagamine. Sundeksemplari seaduse nõuete rikkumine. Trükise, auvise või elektroonilise teaviku sundeksemplari loovutamise kohustuse eiramise eest, samuti trükisele, auvisele, elektroonilisele teavikule või sundeksemplarile
kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest. 41. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse 42. Mis on sundeksemplari objektiks? 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
vajadustele; 2) põhiinformatsiooni tasand raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele. Sundeksemplari põhimõte Eesti raamatukogunduses. Rahvusteavik . Sundeksemplari kogumise eesmärk on trükiste, auviste, elektrooniliste teavikute ja võrguväljaannete kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise 21 arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste, elektrooniliste teavikute ja võrguväljaannete riiklik hoiustamine ja kaitse
Ülikooli Akadeemilisele raamatkogule, Eesti Akadeemiline raamatukogu ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogud peavad omavahel jagama ühte eksemplari. Trükikoda loovutab sundeksemplare, mitte kirjastus. Filmid ei käis sundeksemplariseaduse alla. Sundeksemplariseaduse eesmärk on säilitada rahvakultuuriliselt olulised teavikud, et säiliks rahva identiteet. Tänapäeval on sundeksemplaride kogumise peamisi eesmärke teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse. Sundeksemplari seaduses määratletakse sundeksemplari: · kogumise eesmärk ja ülesanded · sundeksemplari objekt teaviku laad · loovutajad · arv/arvud (kui laaditi erinev) · loovutamise tähtaja ja saatmise kulud · saajad (saajad ka sundeksemplaride arvu vähendamisel)
annaabi.ee 
