aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Päts ei väljendanud revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda
• kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik” • üldstreik - detsembri alguses Tallinnas • keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased, Harjumaal kehtestati sõjaseisukord • 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mitme salgana mõisaid rüüstama • kokku rüüstati Eestis 160 mõisat Karistussalgad • kogu maal kehtestati sõjaseisukord • tegutsesid V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad • eriti kurikuulsaks sai K. von Sieversi salk • sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega • tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine • paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku
12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad. Tapeti üle 300 inimese. K. von Sieversi salk hukkas Viljandis 53 inimest. Sõjakohtud mõistsid surma üle 500 isiku. K. Pätsi surmanuhtlus asendati aastase vangistusega. Sadu saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, karistati avaliku ihunuhtlusega. Eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati järeleandmisi, keelati ajalehtede ilmumine. Paljud põgenesid välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni
Aulakoosolek) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“ Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid põletama (maapiirkondades kuulutati lühiajaliselt välja iseseisvad riigikesed nt. “Vigala ja Mõisaküla vabariik”) Vene võimud vastasid sõjaseisukorraga ja karistussalkade maale saatmisega, kes tegutsesid julmalt. „Kuulsaks“ said oma mahalaskmiste poolest Bezobrazovi ja Sieversi karistussalgad. Eestis hukati ilma kohtuta 300 in ja u. 500 hiljem sõjatribunali otsusega (kadalipp) Revolutsiooni tagajärjed: 1 Vaatamata revolutsiooni lüüasaamisele olid tulemused meile head (emakeelne haridus, vabam ajakirjandus) 2 1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni- kasuks hiljem 1917.a. 3 Tunnetati oma jõudu ja sai selgeks ka lõhe Eesti erinevate poliitiliste voolude vahel(parem- vasak)
Ernst Peterson-Särgava, Andres Saal, keelemees Johann Voldemar Veski ja teised. Ajalehes pöörati peatähelepanu majandusküsimustele. 1904 Päts valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks. 1905 Päts valiti Tallinna abilinnapeaks, kuigi tegelikkuses juhtis just tema Tallina elu. Diplomaatia pärast valiti linnapeaks Erast Hiatsinov. Samal aastal, revolutsiooni ajal "Teataja" suleti, sest Pätsust oli saanud revolutsiooni juht Eestis. Selle eest mõistis Raplas ta Bezobrazovi salga poolt tagaselja surma, kuid Päts põgenes Jaan Teemantiga Sveitsi, maksetes piirivalvurile 50 rubla. 1907 aastal tuli Päts varjunime all Soome ja tegi sealt kaastööd ajalehtedele. Sellel ajal ilmus Tallinnas ka tema töö "Maaküsimus" (1907). Päts tõlkis eesti keelde ka rea ühiskonnaalaseid töid (näiteks Th. Hertzka "Sotsiaaldemokraatia ja sotsiaalvabameelsus"). 1909. aastal, saades teada, et tema surmanuhtlus on ära muudetud, ilmus ta Tallinnas kohtusse. Talle
unustada, mida edaspidi tehti. Toimusid mõisamoonakate salkade ja mõisnike relvastatud salkade kokkupõrkumised. Mässuliste vangistusse sattus palju baltisaksa noormehi, naisi ja lapsi. 1905. a 23. detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses
annaabi.ee 
