Sgk Nectriaceae Punane komuseen Nectria Cinnabarina Paakspuu-komuseen Neonectria punicea Alamhmk. Taphrinomycotina Klass Taphrinomycetes Selts Taphrinales Sgk Taphrinaceae Kaseluudik Taphrina betulina Hmk. Kandseened Basidiomycota Alamhmk. Hymenomycotina Klass Agaricomycetes Selts Gomphales Sgk Gomphaceae Kuldharik Ramaria aurea Selts Agaricales Sgk Incertae sedis Harilik sitaseen Panaeolus semiovatus
Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus
Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kasetriibik#Elupaik_ja_eluviis 3. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET2.htm 6 4. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET.htm 5. http://www.hot.ee/pisiimetajad/SP17.HTM 6. http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=3743 7. http://worldnaturephoto.com/galerie/savci-mammals-sugetiere/hlodavci- rodents-nagetiere/7449-mysivka-horska-sicista-betulina-northern-birch-mouse 7
72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus; 84) kasetriibik Sicista betulina; 85) pähklinäpp Muscardinus avellanarius; 86) lagrits Eliomys quercinus; 87) pringel Phocoena phocoena; 88) ahm Gulo gulo; 89) saarmas Lutra lutra; 90) hallhüljes Halichoerus grypus
(5000 liiki teisseeni); ehitus - viljakeha tüübid (peiteosla e. kleistoteetsium, lehtereosla e. apoteetsium , sulgeosla e. periteetsium, kambereosla e. pseudoteetsium); eoskottide tüübid (operculate, inoperkulate), eoste arv eoskotis; strooma; pleomorfism , ana- ja teleomorf (vereva karikseene näide); homo- ja heterotallism; toitumistüübid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid); ökoloogia; levik; tähtsus. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina näidetena Taphrina betulina - kaseluudik (taimepatogeen), Neolecta (viljakehaga kottseent, kes on lahknenud evolutsioonis enne pärme), Pneumocystis carinii (inimese patogeen), Schizosaccharomyces octosporus (poolduv pärm). Saccharomycotina , viljakeha evolutsioonis taandarenenud; näidetena Candida albicans – inimese patogeen; Saccharomyces cerevisieae - leiva-pärmseen “tõeline” pärm. Pezizomycotina traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav
Elupaigaks sega- ja okasmetsad. Kõige rohkem maapinnaga seotud unilane. Esikohal on loomne toit - putukad, ämblikud, teod, väikesed selgroogsed - sisalikud, hiired, linnupojad). Sööb ka puuseemneid, marju, puuvilju, õisi, koort. Sigib kuni 2 pesakonda aastas , poegi tavaliselt 2-9, tiinus 29 päeva. Imetamine kestab kuu. On öise eluviisiga. Pesakond liigub karavanis. Magab talveund. Vaenlased on kärplased, rotid, kakud. KASETRIIBIK (Sicista betulina) - saba tüvest pikem, must triip piki selga, suured kõrvalestad. Armastab elada niisketes elupaikades, veekogude lähedal. On segatoiduline - loomseks toiduks on maipõrnikatõugud, sipelgamunad, ämblikud, vihmaussid, limused. Taimse toidu moodustavad seemned, õied, pungad. Poegib kord suve jooksul – juunis või juulis. Poegi 3-9, imetamine kestab üle kuu. Pesakond laguneb tavaliselt augustis. Elavad tavaliselt vaid ühe sigimisperioodi - maks. 3.aastat
Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa liikidest esineb Haanja looduspargis kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa). Paiguti kasvab haruldast vahelduvaõiest vesikuuske. Veekogudel on kopraid, kallastel leidub ka minki ja saarmast. Haanja madalsoometsadest on paaril korral püütud väga haruldast laane-karihiirt. Samuti leidub siin karu (Ursus arctos), kivinugist (Martes foina), punahirve (Cervus elaplus), kasetriibikut (Sicista betulina), rändrotti (Rattus norvegicus) jt. Haanja looduspargis on leitud harivesilikku (Triturus cristatus). Praeguseks on Haanja looduspargis teada 6 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka
annaabi.ee 
