Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
Lisana on paigutatud töö lõppu küsitlusleht, millele vastasid ehitusfirma ,,Stesamex" töölised. Antud uurimistöö eesmärgiks on uurida betooni ja puidu kasutamist ehituses. Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem kui puitu. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Betoon Betoon on põletamata tehiskivi, mis tekib sideaine, täitematerjali ja vee kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks. Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid,
*leeliskorrosioonile vastupidavad *Väljalahustumiskindlad *Merevees püsivad *Hüdrofoobsed *Plastifitseeritud *Räbutsemendid *Paisuvad tsemendid EHITUSSEGUD Üldist: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignas, ka pastakas. Sideaine, täitematerjali nin vee segu nimetatakse mördiks. Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi. Betoonisegud Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nim. betooniseguks. Betooni klassifikatsioonid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: *raske üle 2600 k g/m3 *normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka
Sõrestiku valmistamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et see jääks piisavalt kaugele tulevasest betooni pealispinnast = betoonkiht. Selline kaugus on oluline kaitse roostetamise eest ja selle saamiseks kasutatakse tugiposte, mis surutakse või painutatakse sarruse ja raketise vahele. 2.6 Betooni valmistamine Betoon on inimese valmistatud kivi: Betoon = täitematerjal + tsement + vesi Lõplikult segatud ja töödeldavat betooni nimetatakse betooniseguks. Kõvenemise tagajärjel muutub betoonisegu kivistunud betooniks. Tsement ja vesi moodustavad tsemendipasta, mis kõvenedes moodustab kivistunud tsemendipasta ja kinnitab täitematerjali kivistunud betoonis. Tsementi peab hoidma kuivas kohas, sest õhuniiskus võib põhjustada selle enneaegset kivistumist. Ladustamine varjualuses või kile all. Betoon jagatakse kahte gruppi (BI ja BII) ning seitsmesse betooni tugevusklassi (B5, B10, B15, B25, B35, B45 and B55): B I - B5, B10, B15 ja B25
RB = A RTs ( TsV -0,5)(2) kus RB betooni nõutav survetugevus (=fcm), N/mm2; RTs tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm 2; Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe); A empiirilised koefitsient, mis võtavad arvesse kasutatud materjalide kvaliteeti (kõrgekvaliteedilised materjalid A=0,65, keskmised A=0,60, madalakvaliteedilised A=0,55). Etteantud konsistentsiga betooniseguks vajaliku vee kogus (1 m3 betooni kohta) leitakse kogemuste põhjal koostatud tabelite (tabel 1) või graafikute põhjal. Tabel 1. Veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, tsemendi liigist, killustiku tera suuruse ülemisest mõõtmest Vee kulu, l/m3 Portland- Vajumiklass Vajum, mm
annaabi.ee 
