XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4 *Puhas vesi ka kastmisel *Merevesi siis kui pole raudbetoon, soolade sisaldus ALLA 2% 4) Betoonisegu tugevuse ja plastsuse määramine Plastsuse määramine- betoonisamba vajumine omakaalu mõjul Tugevuse määramine- kuup/silinder 28 päeva peale kivistumist kahe metallplaadivahel, survestatakse kuni purunemiseni 5) Mis ja kuidas mõjutab betoonisegu plastsust ning betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on!
Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupides 4. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus (vajum) ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: • vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), • tsemendi hulgast, • tsemendi liigist, • täitematerjalide terade kujust, • plastifikaatorite sisaldusest Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime
49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem) 2) tsemendi hulgast (mida rohkem, seda plastsem) 3) tsemendi liigist 4) täitematerjalide terade kujust (mida siledamad, seda plastsem) 5) plastifikaatorite sisaldusest (ained, mis suurendavad segu plastilisust.)
Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32
Vesi on kõlbulik,kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest. 32)Betoonisegu plastilisus ja selle määramine Betoonisegu plastilisus oleneb järgmistest teguritest: · Veesisaldus(mida rohkem vett seda plastsem) · Tsemendi hulgast(mida rohkem tsementi,seda plastsem) · Tsemendi liigist · Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem) · Plastifikaatorite sisaldusest Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku
· Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; · Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. · Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. 29. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid- · Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. · Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi
väiksem tühiklikkus, paremini töödeldav; miinused: nõrgem nake tsemendimördiga, suurem saastavate lisandite sisaldus. Vesi peab olema joogivesi või siis vesi mis on aluseline. Merevett võib kasutada, kui tema soola protsent ei ületa 2%, raudbetooni puhul ei tohi kindlasti merevett kasutada. 30.Betoonisegu plastsus, betooni tugevus-nende määramine ja nende mõjurid Betooni plastsust näitab koonilise betoonisamba madalamaks vajumine omakaalu mõjul. 30 cm kõrgune koonus täidetakse betooniga ning seejärel koonus eemaldatakse. Mõõdetakse kui palju betoon vajus ja saadakse vajum, mille abil väljendatakse plastsust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on.Samuti on kruusbetoon plastsem, kui killustikbetoon. Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist
betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. Jäik betoon on väga väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav, kuid välja-auravat vaba vett on vähem ja mikropoore tekib betooni vähem. Plastne betoon on keskmise veesisaldusega ja kõige enam kasutatav.
annaabi.ee 
