........................................................................................8 3. Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine.......................................9 3.1. Omadused............................................................................................................................. 9 3.2. Kasutamine........................................................................................................................... 9 3.3. Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja?...........................................10 3.4. Kokkuvõtte..........................................................................................................................10 4. Silikaattoodete toorained, tootmine, omadused ja kasutamine....12 4.1. Tootmine.............................................................................................................................12 4.2. Füüsikalised omadused...............................................
Tulekindlus Betoon on mittepõlev materjal ja ei eralda mürgiseid gaase kõrgematel temperatuuridel. Seepärast on betoon vägagi eelistatud tahkis ehitusel tema enda omadustelt kui ka metallstruktuuride kaitset arvestades, kui mängu tuleb ohutuse nõue. Siiski pikaajalise kõrge temperatuuri mõjul võib tekkida järeleandmisi tema tugevuses. Kuni 500°C kuumuses ei toimu erilisi muudatusi, ent sealt edasi langeb vastupidavus märgatavalt. Aktiivne aurustumine algab betoonilt 100°C juures ja intensiivistub kiiresti. Mida tihedam on eksemplar, seda suuremat rõhku avaldab eralduv aur ning tagajärjeks on purunemine. Raua vastupidavus betoonis Peaaegu kõik struktuursed betoonrajatised sisaldavad endas raudvõrestikku, et jaotada ühtlasemalt betoonile avaldatavaid surveid. Betooni purunemise või mõranemise korral paljastub metall aga keskkonnale, mida ähvardab korrosioon- tagajärjeks katkemine. See
piiramatuid võimalusi. Päevad, mil industrialiseerimine tähendas suurt hulka identseid lahendusi, on möödas. Vastupidi, efektiivne tootmisprotsess ja kogenud töölised teevad modernse arhitektuurilise lahenduse maja elluviimise võimalikuks suurte lisakulutusteta (Otsman, 1976: 29). 1.1.5. Sagedasemad kasutusvead Betoonisegu valikul on märkimisväärne osa betoonitöö õnnestumises ja kivistunud betoonilt soovitavate omaduste saavutamises. Kvaliteetse ja esitatud nõudmistele vastava betooni valik on projekteerija betoonispetsialistide ülesanne, sealjuures peab arvestama ehitusplatsi iseärasusi. Õigesti valitud betoon võib oluliselt pikendada betoonkonstruktsioonide kasutusiga (Otsman, 1976: 26). Betooni valikul määratleb projekteerija need omadused, mis esitatakse kivistunud betoonile konstruktsioonis. Vältima peaks seejuures liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil
põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja? · Vähem vibraatorite müra ja väiksem vibratsioonioht töötajatele. · Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus. · Töö lihtsus, väheneb töötajate arv. · Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud. · Vormipargi väiksem kahjustumine ja kulumine. · Segistite väiksem kulumine. · Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks. · Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis.
Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. Millist edu võib isetihenevalt betoonilt loota elemenditootja? · Vähem vibraatorite müra ja väiksem vibratsioonioht töötajatele. · Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus. · Töö lihtsus, väheneb töötajate arv. · Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud. · Vormipargi väiksem kahjustumine ja kulumine. · Segistite väiksem kulumine. · Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks. · Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis. · Toodete kõrgem veepidavus.
spiraalselt keskme poole. Keskmise ja ülemise kihi tihendamisel peavad löögid läbima kogu kihi, tungides veidi ka allpool asuvasse kihti. Viimane kiht täidetakse enne tihendamist kuhjaga. Kui betoon vajub vormi servast allapoole, lisatakse betooni, et kuhi säiliks kogu tihendamise käigus. Peale tihendamist tasandatakse vormi pealispind tihendamisvarda abil saagivate ja rullivate liigutustega. Alusplaadile pudenenud betoon eemaldatakse ning vorm tõstetakse betoonilt ettevaatlikult püstloodis üles. Vormi tõstmine peab toimuma 2...5 sekundi jooksul ning selle käigus ei tohi betooni nihutada ega pöörata. Kogu toiming vormi täitmisest kuni eemaldamiseni peab toimuma vaheaegadeta 150 sekundi jooksul. Vormi eemaldamise järel määratakse betooni vajum, mõõtes vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe 10 mm täpsusega. Vajumise kulgu jälgitakse 1 minuti jooksul pärast vormi eemaldamist.
annaabi.ee 
