Kuulsaim maakunstnik on Jugoslaavia päritolu Christo, kes pakkis värvilisse kilesse või riide sisse pisikesi saari ja 90ndatel ka Berliini Riigipäevahoone. 20.saj.arhidektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest.Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid.Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi Fotorealism 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid
tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie suhteliselt karmi kliimasse, kus meid varitseb libastumise oht), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja nähtavate kahjustusteta. Betoonist valmistatud elemendid vajavad vähem hooldamist, kui looduslikust kivist elemendid. [2] 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad 1.1.1
hall kivimoodustis värvilised betoonid ja erinevad pinnatöötlused pakuvad arhitektidele ja ehitajatele uusi mõtteid, võimalusi ja lahendusi. Värvilise betooni saamiseks lisatakse betoonisegusse pigmente. Värvitoonide valik on lai (Otsman, 1976: 24). Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29).
Modernistliku arhitektuuri iseloomustavad kõige paremini raudbetoonist kaldteed, välisrõdud, horisontaalsed aknad, avatud seinad, klaasplokkidest seinad ja betoonkuplid. [1] 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) loobusid arhitektid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu ja modernistlik arhitektuur mõjutas ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid (joonis 36). [29] Joonis 36. Empire State Building. [30] Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja, Guggenheimi Muuseum Bilbaos). [29] 25 Joonis 37. Sydney Ooperiteater. [31]
2.10.1 Raketise puhastamine ja edasiseks kasutamiseks ladustamine: · Eemalda vardad · Täida augud või kata need plastkorkidega · Puhasta koheselt raketise osad · Kaitse metallpindu rooste vastu (õliga) · Eeltöötle vormi pind määrdega · Sorteeri ja seejärel ladusta raketise osad õigesti 2.11 Eelvalatud betoonelemendid Tänapäeval kasutatakse ehituses üha rohkem ja rohkem eelvalatud betoonelemente. Neid valmistavad ja tarnivad spetsiaalsed ettevõtted. 2.11.1 Eelvalatud betoonelemendid on: · Toed, talad ja sarikad · Trepid · Põranda osad: · Lamekatus · Taladega laed 2.11.2 Töötamine: · Paigalda talad · Paigalda tugisõrestik vastavalt projektile · Aseta kohale eelvalatud betoonelemendid · Niisuta, vala betoon ja silu 3 3. Osa: Müürimört 3.1 Mörti eristatakse kui: · Müürimört (1) · Krohvimört (2)
annaabi.ee 
