abielu. · 1744 alustavad Johanna ja Sophie incognito reisi Venemaale. Friedrich II ja reis Venemaale · Peatüki esimene pool seletab lahti kuningas Friedrichi II tagamaad, milles sõda Austriaga päädis tema erilise soosingu Sophie kasuks. Tal oli vaja liitu Venemaaga, et tagada Preisi riigi kestmajäämine. Ka tema kiirustas tagant Johanna ja Sophie reisi, kuna Vene keisririigi asekantsler Bestuzev (tuntud Preisi riigi vastane) tegi kõva lobitööd ning avaldas ka Jelizavetale survet, et Peter Ulrich abielluks Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August III tütre Maria Annaga. · Jõuavad jaanuari lõpuks (Juliuse kalendri järgi) Sankt- Peterburgi. Seal panevad Preisi ning Prantsusmaa saadikud Johannale kohustuseks Bestuzevile vastu seista ning Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata.
Kuigi üldiselt keisrinna tasakaalustas riigi siseolusid, ei huvitanud teda valitsemine eriti, hoopis õukonnaelu. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust, valmisid praegune Talvepalee, lossid Peterhofis ja Tsarskoje Selos, kuid asutati Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. 1756. aastal asutati esimene Venemaa professiaalne teater. Keisrinna-aegset välispoliitikat juhtis kaua Aleksei Bestuzev-Rjumin, kelle Jelizaveta ootamatult, ilma erilise põhjuseta erru saatis. Rootsi-Vene 17411743 sõja lõpetanud Turku rahuga 1743 saavutas Jelizaveta Rootsilt suure osa Soome territooriumist. Jelizaveta oli üliusklik. Peeter III (1762) Elas aastatel 1728-1762. Oli Venemaad valitsenud Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia esimene liige. Teoreetiliselt oli tal võimalus saada nii Venemaa keisririigi kui ka Rootsi kuningriigi
Kirjanduse nimestikus on eesnimed kõigil autoritel välja kirjutatud. (Kui pole võimalik kindlaks teha, siis jääb nii nagu on tiitellehel.) Kui kasutate tsitaati, mille autor erineb kasutatava raamatu või artikli autorist (s.t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab Teie eelnevast tekstist selguma tsitaadi autori nimi, viide aga läheb Teie poolt otseselt kasutatud raamatu või artikli alusel: Aleksandr Bestuzev-Marlinski on meenutanud: ,,... majades on meeldiv puhtus; laual ei valitse toredus, vaid maitse, köökides kord" (Pappel 2003 : 27 järgi). Või: (tsit Pappel 2003: 27 järgi). Viiteks vajalikud andmed on enamasti leida väljaande tiitellehelt ja selle pöördelt. Nootidele, helisalvestustele ja nende saatematerjalile (plaadiümbrised, CD-vihikud) viidatakse nagu teistelegi publikatsioonidele. Samuti võib viidata ettekannetele, sel juhul tuleb peale autori ja ettekande pealkirja märkida
Biron lootis sellega oma võimu säilitada, kuid peatselt haaras selle Osterman. Peale kaardiväelaste paleepööret istus kogu elu vangis. Jelizaveta Petrovna 1709-1762 Keisrinna 1741-1762, Peeter I tütar. Tuli võimule paleepöördega, pagendas Ostermani ja Münnichi. Ta välispoliitikat juhtis krahv Bestuzev-Rjumin (srn 1768). Armukese rollis oli lihtsat päritolu krahv Aleksei Razumovski (srn 1771). Õukonnas domineerivaks sai prantsuse kultuur. Peeter III 1728-1762 Keiser 1762, Jelizaveta õepoeg. Väga Preisi-sõbralik, seetõttu aga vene aadlile ei meeldinud. Alustas
vahel. Alles finaalis laheneb pinge isal on armuke, keda nimetatakse prantsusepäraselt. Seda teksti hinnatakse väga kõrgelt, kuigi see pole uuenduslik. Palju julgem oli Tolstoi oma päevikus. Nüüd saab T aru, et temast saab kirjanik. ,,Mõisniku hommik". Kujunevad välja kirjanduslikud prioriteedid. Ta loeb palju pr keeles. Olulised on Rousseau, inglise kirjanikest Stern, Lamartin. Autoriteedid kuuluvad 18. sajandisse. Ta loeb sõjakirjeldusi (Bestuzev-Marlinski) ja õpib seda, kuidas sõda ei ole vaja kujutada. Romantismi sõjakujutused on kaunid ja heroilised. Tolstoi otsustab sõda kujutada argiselt. Teda hakkab huvitama julgus. Ta uurib, kuidas inimesed käituvad erinevates situatsioonides kus on vaja olla julge, kus mitte. ,,Rünnak" ja ,,Metsaraie" nende tegelased toetuvad raamatulikele sabloonidele. Kaukaasia-perioodil kujuneb välja mitu liini, mida Tolstoi hakkab hiljem jätkama
annaabi.ee 
