Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks KOREA SÕDA SUESSI KRIIS UNGARI ÜLESTÕUS BERLIINI KRIIS KUUBA KRIIS VIETNAMI SÕDA AFGANISTANI SÕDA
Pikka aega olid lääneriigid kõrval nagu pealtvaatajad. Alles 1939aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid alles nüüd, pärast saksamaa suuri tagasi haldamisi ja vallutusi,sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu venemaaga. Venemaa oli aga sellega nõus ainult juhul kui temale jäetakse vabad käed balti-riikides,idapoolas ja bessaraabias.ilma väikeriikide vastuseisule oldi punaarmee soovidega nõus.Samal ajal Moskva lähenes berliinile ning berliinil polnud midagi selle vastu et ida-euroopa nende 2 riigi vahel jagada.23,aug.1939 kirjutati moskvas alla mittekallaletungi lepingule mis oli kuulus, kui Hitleri-Stalini pakt.lepingul oli ka salajane lisaprotokoll, millega jagati omavahel ida-euroopa.see leping tegi saksamaast ja venemaast poliitilised ja sõjalised liitlased.Saksamaa alustas valuutust idast. Venemaa läänest. Mõlemad tungisid poolale kallale.poola jagati omavahel. Kuid saksamaa kallaletungiga algas Teine maailmasõda.
Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus mis NSV Liit blokaadiga saavutas oli, et Lääne Berliin ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu. Lääne Berliinil püsis ühendus välismaailmaga ainult õhu kaudu ja tänu sellele suutsid lääneriigid Lääne- Berliini elus hoida. Kuivõrd kindlaks hindate NSVL korda Ida- Euroopas- NSV Liidu võim Euroopas oli väga ebakindel, sest kõik uued liidu alla sattunud riigid tahtsid iseseisvust ja võitlesid kommunismi vastu. Näiteks 1956. aastal Ungari ülestõus, kus inimesed võitlesid kommunistliku reziimi vastu. Selle tulemusel sai peaministriks I. Nagy kes teatas, et lahkub Varssavi Lepingu
toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus) Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne- Berliinis toiduaineid 36 päevaks8 2.4. Külma sõja lõpp Külma sõja lõpetas Gorbatsov. Kõige olulisem oli, et peasekretär ütles lahti senisest Nõukogude arusaamast, et vägivald, mida rakendatakse kommunistliku utoopia elluviimiseks, on igal juhul õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, sest kogu NSV Liit ühes selle ,,välise
Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkab käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks 5.Nelja D poliitika ja Potsdamikonverents Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse
MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid aga passiivseks. Demokraatlikud riigid ei kuulutanud sõda ka NSVL-le. See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide elluviimist. Baaside leping Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist. 24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Pakt andis NSVL-le õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baase. 29. septembriks koondati Eesti idapiirile NSVL väed. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule.
Neli võitjariiki Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Peamised sõjaroimarid toodi Nürnbergis kohtu ette ja mitmele neist määrati surmanuhtlus. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Sovettide korraldatud berliini blokaadile 1948 vastasid lääneriigid õhusillaga, mis lubas Berliinil vabalinnana edasi eksisteerida. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksa Föderatiivne Vabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR). Sellele vastas Nõukogude liit Saksa Demokraatliku Vabariigi (Deutsche Demokratische Republik, DDR) väljakuulutamisega. Inglismaa, Pransusmaa ja Ameerika Ühendriigid kohustusid kaitsma Saksamaa kunagise pealinna lääneosa Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Nõukogude Liidu annektsioonikatsete vastu
Külma sõja apogee (1948-1950) 1948-50 olid teatud mõttes Külma sõja haripunktid, on seotud suuresti I Berliini kriisiga. Berliin oli jagatud liitlaste vahel, kui laiemalt rahvusvaheliselt Külm sõda oli välja kujunenud, hakkavad vastuolud selgelt esile tulema ka Sm-l, kus mingil või teisel moel liitlased pidid ühtselt tegutsema. NL hakkab Lääne-Berliini blokeerima, lõppkokkuvõttes sellest midagi välja ei tule, lääneriigid hoiavad Lääne-Berliinil elu sees õhusilla kaudu, tulemuseks on see, et 49 loodi Sm Liitvabariik ning natuke hiljem, aasta lõpupoole, Sm Demokraatlik Vabariik. Toimus selgelt Sm lõhenemine, mis Külma sõja kontekstis on üks olulisemaid sündmusi. See on ka aeg, kui Stalin Kremli valitsejana ja NL valitsejana üha selgemalt hakkab mõtlema uue sõja peale. Palju konkreetseid andmeid pole, aga seda on paljud tema tollased kaasvõitlejad tunnistanud. Jossif Stalini surm Jossif Stalin suri 05.03.1953 kell 21.50
annaabi.ee 
