Inimesi vabastati koonduslaagritest. Sellega tegid algust peaasjalikult Georgi Malenkov ja Lavrenti Beria. 1953. aasta kevadeks olid kõik poliitbüroo liikmed otsustanud kukutada julgeolekut juhtinud Beria. Beria arreteeriti, viidi soomusautos Moskva sõjaväeringkonna staapi ja hukati. Beria oli alustanud liberaliseerimisprogrammi, ent teised juhid kartsid teda liiga palju, et lubada tal oma positsiooni tugevndada. Koos Beriaga võeti maha ja hukati suur hulk tema abilisi. Viimastel aastatel on Beriast palju kirjutatud ning on esitatud sellesuunalisi seisukohti, et Beria oli tõemeeli kavatsenud terrorist loobuda ja anda kodanikele suuremaid vabadusi. Pärast Stalini surma algas kirjanduses sulaaeg. 1954. aastal ilmus Ilja Ehrenburgi ,,Sula", 1956. aastal Vladimir Dudintsevi romaan ,,Mitte üksnes leivast". Konstantin Simonov, kes hakkas taotlema Stalini ajal kiusatud Anna Ahmatova ja Mihhail Zostsenko
Oluline see, et analoogilisi juhtkonna vahetusi toimus mujalgi, nt Karjala Soome NSV-s, mitmetes oblastites jne, see ei olnud ainult Eestile omane, Eesti küsimus oli lihtsalt vormistatud kõige kõrgemal tasemel. Miks Eesti selleks näidiseks sattus, aga mitte Leedu, kus natsionalismi vohamine oli hoopis ulatuslikum. · Eesti NSV "süüasi" Kremlis ja selle taustategurid: Eesti seotus nn Leningradi süüasjaga - selle käivitas Malenkov koos Beriaga. Karotamm oli väga tihedalt seotud Leningradiga. Seega võib siin olla väga selge põhjus, miks näidispuhastus just Eesti kasuks osutus. Läti ja Leedu juhtidel nii tihedat kontakti Leningradiga ei olnud. Karotamm oli Moskvas tuge saanud Andrei Stanovilt, see sama Malenkov, kes 50. aastatel asju otsustas, oli selgelt Stanovi vastu, aga mingeid kirjalikke dokumente selle kohta ei ole. võimuvõitlus Eesti NSV võimuladvikus
Talle meeldis väga kõneleda sellest, kuidas ta Beria paljastas ja kuidas tänu tema mehemeelele kurjategija õigeaegselt tabas. Hruštšovil oli valida, kas ta hoiab Beria või Malenkovi poole. Mingit kahtlust pole selles, et Hruštšovi esimene valik oli Lavrenti Beria. Läti ja Eesti dokumendid uuest rahvuspoliitikast valmistas ette Beria teadmisel Hruštšov ise. Hiljem, kui Beria oli paljastatud, ei maini H seda, et ta koos Beriaga uut rahvuspol välja töötas ja otsuseid ette valmistas. Kui Beriale esitatakse süüdistusi, siis Beria üritab tagasi lükata, et tegi koos Hruštšoviga. Oluline on Malenkovi suhtumine, tema juunis 1953 hakkas Hruštšovi ära rääkima, et Beria tuleb peatada- ei arvesta meiega, on oma ametkonnaga väga jõuliselt tegutsema hakanud ja pikas perspektiivis ei lõpe heaga jne. Beria enesekindlus oli väga suur ja valdkonnad, millega tegeles, ei piirdunud vaid siseministeeriumiga
Võidu relvastumine oli kogu külma sõja perioodil toetanud suuri sõjatööstureid nn pistrikuid, kes ei lasknud NLil demokratiseeruda. Vastasel juhul oleksid nad kaotanud oma sissetuleku allika. Lääneriigid ajasid sihilikult oma poliitikat NLi lagunemise suunas. Arvatakse, et Gorbatsohv oli CIA agent, sest ta tegeles NLi lagundamisega üpris aktiivselt. Reformide poolest, mis Gorbatsohv läbi viis, peeti teda Hrustsiovi järeltulijaks. Preagu võrreldadakse teda rohkem Beriaga. 66 NLi ajaloos on reformide läbiviijateks olnud alati julgeoleku ülemad: Beria, Andropov ja Gorbatsohv. Nemad teadsid milline olukord NLis tegelikult valitses. Samas olid nad kõik süüdi ka paljude inimeste surmas. Lääne-riigid tegid valesti kui ida-euroopa riike sotsialismi vastastes ülestõusudes ei aidanud (Poolas, Ungaris, Tsehhoslovakkias). Poola Solidaarsus oli esimene liikumine, mida lääs abistas ja seda alles 1980ndatel.
Tabas ka NL-s olevaid juhtivtegelasi, ka komparteide juhte jne. Eestlastest Jaan Anvelt ja Hans Pöögelmann. Tabas ka eestlaste-lätlaste asundusi NL-s. Ingerlaste asualasid Leningradi lähiümbruses jne. Poolakaid tabas väga hullusti, lasti maha u 110 000 poolakat. Vähemusrahvuste puhul toimusid repressioonid ka lihtinimeste suunas. Eesti asundused, eriti NL lääneosas, likvideeriti. 1938 sügisel lõppes Suur Terror sellega, et Ježov võeti NKVD-st maha, asendati Beriaga, Ježov võeti mõni kuu hiljem kinni ja mõisteti süüdi ja lasti maha. Beria alustas sellest, et pani täistuuridel töötava repressiivaparaadi seisma. Arreteeritud isikud, kes polnud veel süüdi mõistetud, vabastati esimestena. 1939-40 jooksul vabastati sunnitöölaagritest Beria korraldusel veel u 300 000 inimest. Suure Terrori ohvreid on määratletud erinevalt, tänaseks päevaks on seda üsna põhjalikult uuritud,