Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased. Setu sõlg viitab tõsiasjale, et vald kuulub põlisesse setude kultuuri ja asulasse
Eestimaa poole peal, jõe vasakul kaldal, on Võõpsu alev; jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setumaale. Migula (Nikolai) tsässoni ehk palvemaja ümber toimuvad külapaevad, matused jt küla uritused. Tsässon on ehitatud 1710.aastal. Tegemist on väga vana ehitisega, kuid kuna sel ahju pole, siis ise ta põlema ei lähe ja kuna tegemist on püha kohaga, siis on see ka küla poolt hoitud. Oleme Peipsi madalikul, maa on Peipsist vaid mõne meetri kõrgusel. Jõuame Beresje külla, mida nimetatakse ka vanausuliste külaks. Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 15 000 liikmega. (3) Kuna vanausulistel on sibula kasvatamine vaga traditsiooniline asi, siis jäävad ka siin silma mitmed sibulapõllud. Edasi sõites võib vasakut kätt näha Pihkva järve. Mödume Laosseina külast ja sealsest tsässonist ning Mikitamäe kahest tsässonist. Jõuame Värskasse
o Peipsi veetaseme perioodiliste kõikumiste ja üleujututse mõju maastikele · Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö. Deltapiirkond · Kastre-Perevald (Järvselja) · Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus · Beresje, ainuke vanausuliste küla Lõunapool Emajõe suuet · Asustus o Enamasti seotud Peipsiga o Vanausulised (Kolkja, Varnja, Kasepää, Piirissaar, Beresje) o Emajõe Suursoos soosaartel üksiktalud o Emajõest lõunapool segaasustus (Mehikoorma, meerapalu, ajalooliselt kuulunud Võrumaale) o Võhandu suudest lõuna pool setud 9.10.13 Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Lõuna-Eesti tunnusjooned · Kõige kõrgem ala
Alajõe = Olešnitsõ, Kasepää = Kazepil, Vasknarva = Sõrenets, Varnja = Voronja, Raja = Rajuši, Saare = Želatšek. Vanausuliste külad tekkisid siis, kui Venemaal oli kirikulõhe (enne Põhjasõda, 16.saj). Allikate järgi asusid venelased Peipsi äärde ümber. Vene algupäraga on Beresje, Lüübnitsa, Remniku. Tõlkenimed on Pedäjäalostõ, Nina, Karjamaa. Erilähtesed on Kallaste, Saarõpää, Permisküla. Eesti algupäraga Venemaal on Томасова Гора (Toomasmäe), Раюши. Vastastikustest sõnalaenudest on tekkinud Pikk kriiva (maastik Ida-Virumaal), кузик (Venemaal segunenud nimi Jõetagune kuusik). Iisaku omapärane mikrotoponüümika. 4. Kohanimede struktuur. Topoformandid.
maailmasõda sõjapurustused Tartus, Eesti meeste valikud 1941, ingerisoomlaste saatus II ilmasõjas, metsavendlus, Venemaale jäänud eestlaste elusaatused, aga ka näiteks Vabadussõda, inimeste mälestused Nõukogude okupatsioonist, Eesti meeste meenutused Tsernobõli katastroofi likvideerimisest teemad, mis paljude laste perekondi on puudutanud ja mille mäletajaid üha vähemaks jääb. Uuritud on rahvausundit ja tänavafolkloori, Hare Krisna liikumist, Beresje vanausulisi ja üldse religiooni mõju inimese elule; viikingeid ja muistseid kelte, satanismi jne. Paljud on valinud uurimisobjektiks ka lapsed ja nende tegemised läbi ajaloo mängud ja mänguasjad erinevatel aegadel, laps olemisest keskajal, lasteorganisatsioonide ajalugu ja ka näiteks kurtide laste õpetamise ajalugu Eestis. MEEDIAUURINGUD Meedia keskel veedavad lapsed enamuse oma elust, seega on nende huvi
Võõpsu 5.2 0.85 1 5.88 0 FPO Rõsna 6.5 1.1 1 18.38 0 FPO Räpina 6.1 1.6 1 7.35 0 FPO Räpina 6.1 1.8 1 7.35 0 FPO Räpina 6.3 1.9 1 7.35 0 FPO Räpina 6.2 1.7 1 7.35 0 OFG Võõpsu 5.15 1.5 1 0 0 GNS Lüübnitsa 5 4.8 1 6 0 FPO Lääniste 3.3 3.17 1 0 0 FPO Beresje 6 1.6 1 5.88 0 GNS Beresje 5.6 1.6 1 5.88 0 FPO Võõpsu 5.5 1.1 1 0 0 FPO Meerapalu 6 5.76 1 0 0 FPO Räpina 6 1.87 1 0 0 FPO Lüübnitsa 5.5 1.9 1 18.38 0 FPO Omedu 5.5 5.28 1 36.77 0 FPO Raja 5.5 5.28 1 55 0 FPO Mustvee 5.5 5.28 1 44 0 FPO Omedu 4.3 4
annaabi.ee 
