Armastus "Armastus on alati illegaalne. Legaalne armastus on surnud armastus. Legaalsus eksisteerib ainult igapäevasuse jaoks, aga armastus asub väljaspool igapäevasust. Kui armastus sukeldub igapäevasusse, siis ta jahtub ning kustub järk-järgult. Eeros on seadusetuse sfäär. Maailmal pole vaja teada, et kaks olevust teineteist armastavad. Abielu institutsioonis tuuakse häbitult ühiskonna ette nähtavale see, mis peaks olema varjatud, kaitstud kõrvaliste pilkude eest." - Nikolai Berdjajev Käesolevas essees käsitlen teemat legaalne ja illegaalne armastus ning abiellumine. Kas argisus hävitab armastuse või mitte? Armastus on suur kiindumus, inimese üllaim tundmus. Sõprusest ja lugupidamisest erineb ta laadi ja tugevuse poolest. Armastust nagu teisigi tundmusi ei saa tahtlikult esile kutsuda ega summutada. Armastus ergutab tegutsema armastatu heaks. Abielu on mehe ja naise perekondlik liit ning kooselu. Mõiste legaalne
Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis"
ühiskondliku tegevuse arendamisel suure vabaduse, kuigi võib ütelda, et vene rahvusvähemus ei kasutanud seda võimalust täiel määral. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel püüdis vene kogukond Eestis igati säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Seda hõlbustas põgenikkonna sotsiaalne koosseis, kus oli piisavalt haritud inimesi. Siin käisid loengutega esinemas tuntud vene filosoofid-emigrandid: Nikolai Berdjajev ja Semjon Frank, kirjanikud (nt Nobeli preemia esimene venelastest laureaat Ivan Bunin), poliitikud, näitlejad jne. Pandi alus kontaktidele eesti kultuuritegelastega: organiseeriti eesti luule õhtuid, tõlgiti Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulekogumikke, lavastati eesti näidendeid jne. Suureks sündmuseks terve vene kogukonna jaoks oli Puskini 125. sünniaastapäeva tähistamine 26. mail 1924, millest kujunes hiljem välja iga-aastane traditsioon `Vene kultuuri päevade' näol
ja maksude abil. FASISM Mõiste ,,fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Benito Mussolini asutas 1919 Itaalias Võitlusliidu, millest 1921 sündis Rahvuslik Fasistlik Partei. Et Mussolini oli varem osalenud sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. Vene filosoof Nikolai Berdjajev pidas näiteks Stalini-aegset kommunismi Venemaal fasismi venepäraseks vormiks. Nende voolude teatud lähedust kinnitab ka asjaolu, et 1945, pärast fasismi sõjalist lüüasaamist, kutsus Itaalia Kommunistlik Partei oma liikmeid otsima üles endisi fasiste ja lubama neile amnestiat juhul, kui nad ühinevad kommunistliku parteiga. 1919 asutati Saksamaal Fasistlik Saksa Töölispartei, millest 1920. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. 1921
2 12. Mida tähendab stsientism? Filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos
ja sisenenud öisesse ajajärku. Berdjajevile pole keskaeg halvustava või negatiivse tähendusega mõiste. Me teame hästi kõiki keskaja negatiivseid ja tumedaid külgi. Kuid teame ka, et keskaeg oli oma põhiolemuselt religioosne ajastu, et kogu keskaja kultuur oli orienteeritud transtsedentsusele ning teispoolsusele, et see barbaarne aeg lõi kauni daami kultuse ning trubaduurid laulsid seal oma laule. Järgnevalt visandab Berdjajev rea uuele keskajale olemuslikke tunnuseid. Esimesena toob ta välja religiooni tähtsuse kasvu, sellel ajastul kannavad kõik eluvaldkonnad religioosse võitluse, religioosse polariseerituse pitserit. Religiooni alla mahub nii kristlus kui kommunism. Berdjajev ennustab, et lähitulevikus kasvab religioosse intelligentsi osatähtsus ning et tulevik kuulub ametiühingute tüüpi ühiskondadele. Saabuva öise ajastu tunnuseks saab Berdjajevi järgi olema ka teosoofiliste ja
annaabi.ee 
