2.2.2 mitu tähistatavat ühes tähistajas (nt sõnas õpib tähistab b üheaegselt ainsust, 2.pööret ja olevikku) 2.3 semiootilises aspektis -- puudub kas tähistaja (nullmorfeem nt väljendis ta käis /0/, ellips) või tähistatav (hääldamatud tähed ortograafias, interfiksid jmt) 3. funktsionaalne -- ilmutab end võimaluses väljendada kõnes ühte ja sama sisu erinevate vormide abil või kasutada ühte ja sama keeleühikut erineva sisu väljendamiseks. Benveniste Semioloogilist süsteemi iseloomustavad: (Igaüks neist tunnusjoontest sisaldab teatud arvu liike.) OPERATIIVNE MODUS (olemisviis) on viis, kuidas süsteem toimib, nimelt meeltele (nägemine, kuulmine jne.), millele ta suunatud on. KEHTIVUSVALDKOND on see, kus süsteem end maksma paneb ning teda peab ära tundma või talle alluma. MÄRKIDE OLEMUS JA ARV on ülalmainitud tingimuste funktsioon.
märke kui objektide mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste denotatsiooni vahendeid, suhete plaanis subjekt-objekt suhete plaanis Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit. Erinevad märgitüübid eri astmed ja viisid Lingv. märgid Lisanduvad ka kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste) on suvalised "loomulikud märgid" -- ikoon, indeks Arusaamine pidevalt kestev, Diskreetne, suhteline, sümboolne; tähendustamis homogeenne, analoogne Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. e praktikast v. amorfne; Kultuur kui ,,keelte" kogum Semioos Märgi Eksistents on eeldatud pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega "objektide" ontoloogia
Ch. Bally (jätkas mõnes mõttes Saussure'I tööd) järgi on igal ütlusel oma sisu ja maht. Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E. Benveniste. Töötab välja ka teooria, mille järgi keel ja kõne on erinevad märgisüsteemid: keel on semioloogia, kõne on semantika, kuna kõnel on oma grammatika - ütluse formaalne aparaat. (Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone
Ch. Bally (jätkas mõnes mõttes Saussure'I tööd) järgi on igal ütlusel oma sisu ja maht. Maht on sõna kehtimise mõjusfäär. Sisu on see, mida selle kohta öeldakse. Keeles on maht Bally meelest ebamäärane ja üksnes potentsiaalne, sisu on aga kindel. Kõnes on maht kindel ning sisu ebamäärane. (Võib ka öelda, et keeles on kindel signifikaat ja potentsiaalne referent ja kõnes vastupidi.) Bally ideid arendas edasi teine prantslane E. Benveniste. Töötab välja ka teooria, mille järgi keel ja kõne on erinevad märgisüsteemid: keel on semioloogia, kõne on semantika, kuna kõnel on oma grammatika - ütluse formaalne aparaat. (Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone
Julgeksime selle otstarbekuses aga kahelda, sest primaarne on ikkagi soov midagi väljendada, küll vajadusel ka need terminid leitakse. Mõiste selline mitmetähenduslikkus vaid illustreerib keelekeskse maailmapildi laia levikut, mitte ei põhjusta seda. Kui maailmapilt ei sisalda termini ja mõiste vahel vahetegemist, siis ei sisalda ta seda ka pärast terminite väljavahetamist, mida konkreetselt kontsepti puhul samuti juba näha on (et ka kontseptil on tähendus nagu terminil): (4) E. Benveniste kasutab funktsiooni kontsepti bioloogiast inspireeritud tähenduses. 10.3 Termin Mõistete keelelist tähist nimetatakse terminiks, sõnaks, väljendiks, keelendiks, fraasiks, tähistajaks, termini väliskujuks või vormiks. Terminite üldise käitumise seisukohalt on need kõik täpselt üks ja seesama. Kui üldise ettekujutuse kohaselt sõna tühikuid sisaldada ei või, siis terminoloogia seisukohalt ei ole see oluline – termin käitub
annaabi.ee 
