kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
kuuest vesinikust. BENSEEN Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseeni keemilised omadused: 1
süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse -elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
kolm lisa üksiksidet. * Alküünide keemilistes reaktsioonides lõhutakse üks keemiline side ja tekib alkeen. Aromaatsed ühendid ehk areenid * Benseen on värvusetu kantserogeense toimega (vähki tekitav) vedelik, mida toodetakse kivisöe tõrvast ja naftast ning teda kasutatakse lähteainena keemiatööstuses ja ta lahustab hästi paljusid vähepolaarseid aineid. -) Ta on tsükliline molekul, mis koosneb kuuest süsinikust mille vahel on kvaheldumisi kaksiksidemed, kord üksiksidemed. -) Benseenile on iseloomulikud elektrofiilsed asendusreaktsioonid, ja sellisel reaktsioonil peab olema katalüsaator, et muuta elektrofiil asendatavaks. -) Kui lisada lämmastikhape, siis toimub nitreerimine ja H asendatakse NO2'ga. -) Kui lisada halogeeniühend, siis H asendatakse alküüliga ja halogeen saab H juurde. -) Kui lisada vesinik, siis kaksiksidemed muutuvad kõik üksiksüdemeteks. * Fenool ehk hüdroksübenseen on see kui benseenis asendada üks vesinik OH rühmaga.
Väga tähtis on märkida, et tugev kovalentne side esineb vaid piki ahelat C-C ja C-H sidemetena. Samal ajal on üksikute ahela osade ja erinevate ahelate osade vahel vaid väga nõrk sekundaarne side. Selline nõrk side ruumi täitva ahela üksikute osade vahel viib polümeermaterjalide väga madalatele termilistele stabiilsustele, madalatele sulamistäppidele ja tugevusele. 3.3.3. Kovalentne side benseenis (joonis 2.35). Paljud polümeermaterjalid omavad benseeni struktuuri. Benseenile on omane keemiline koostis C 6 H 6 , kus süsiniku aatomid moodustavad heksagonaalse kujuga nn. benseenirõnga (joonis 2.35). Kuus vesiniku aatomit on seotud rõngas paiknevate C aatomitega kovalentsete üksiksidemetega. Side süsiniku aatomite vahel benseenirõngas on väga keeruline. Lihtsaim viis seda keerulist sidet esitada oleks vahelduvad üksik- ja kaksiksidemed süsiniku aatomite vahel (joonis 2.35a ja b). Samal ajal näitab eksperiment, et elektronid benseeni struktuuris
annaabi.ee 
