772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale pärast viimase langobardi kuninga Desideriuse kukutamist Langobardia kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk- Itaaliast. Langobardide valitsetud Benevento hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. 9. Sajandi lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa ja idapoolsest Saksamaa. Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast
süüdistati selles vaid teda. Nii tekkis Metternichi suhtes üha suurem rahulolematus, mis kulmineerus 1848. aasta Märtsirevolutsiooni ajal, mil ta pidi riigikantsleri kohast loobuma ning Inglismaalepõgenema. 1851. aastal tuli ta Viini tagasi ning oli keiser Franz Josephil mõjukas nõuandja kuni oma surmani 1859. aastal. Charles Maurice de TalleyrandPérigord. 2. veebruar 1754, Pariis 17. mai 1838), esimene Benevento vürst, oli Prantsuse diplomaat ja poliitik. Ta tegutses edukalt kuningas Louis XVI valitsusajal, Suure Prantsuse revolutsiooni vältel ning seejärel keiser Napoleon I, Louis XVIII, Charles X ja LouisPhilippe I ajal. 19. sajandi lõpust tuntakse teda lihtsalt Talleyrandi nime all. Talle on antud vastandlikke hinnanguid. Mõne ajalollase arvates oli Talleyrand üks kõige paindlikumaid, osavamaid ja mõjukamaid diplomaate kogu Euroopa ajaloos
Aasta hiljem, 796, tungis kuningas Pippin koos oma väega uuesti Avaarimaale. Mingit vastupanu nad seal ei kohanud. Uus chagan ilmus koos oma ülikutega Frangi kuningapoja ette ja tunnistas oma alistumist. Lisaks suurtele sõdadele langobardide, sakside, baierlaste ja avaaridega olid Karlil ning ta riigil pidevalt käsil väiksemad võitlused, karistusretked vabastusaktsioonid või ükskõik kuidas neid sõjalisi aktsioone nimetada. 787. aastal näeme me Karli ennast sõjakäigul Benevento hertsogi Arichise vastu, kes üritas koos oma naise, Langobardia kuningatütre Adelbergaga kaitsta riigi iseseisvust. Võimsate Frangi relvade ees tuli tal alistuda. 789. aastal oli Karl sõjakäigul slaavlaste vastu. Ta alistas nad Frangi ja Saksi vägedega. 6 790. aasta tõuseb esile selle poolest, et Karl ei pidanud ühtegi sõda. Riigiannaalide kirjutaja toob
Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. Suri 1266 Benevento lahingus, kui Anjou Carlo vallutas paavsti toetusel Sitsiilia. Anjou Carlo Sitsiilia kuningas 1266-1282. Napoli kuningas 1282-1285. Anjou hertsog, kes vallutas paavsti toetusel Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. Prantsuse kuninga Louis IX vend. 1286 hukkas Hohenstaufenite viimase võsu, Konradi. Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale jäi talle ainult Napoli kuningriik. Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Viimane Hohenstaufen. Manfred kukutas ta troonilt.
jooksul pärast ühte otsustavat lahingut, oli Lõuna-Itaalia vallutamine aastakümnete ja paljude väheotsustavate lahingute tulemus. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. Suri 1266 Benevento lahingus, kui Anjou Carlo vallutas paavsti toetusel Sitsiilia. Anjou Carlo Sitsiilia kuningas 1266-1282. Napoli kuningas 1282-1285. Anjou hertsog, kes vallutas paavsti toetusel Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. Prantsuse kuninga Louis IX vend. 1286 hukkas Hohenstaufenite viimase võsu, Konradi. Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale jäi talle ainult Napoli kuningriik. Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Viimane Hohenstaufen. Manfred kukutas ta troonilt. 1286 üritas
1168 pidas keiser paavstiga läbirääkimisi skisma lõpetamise osas, mille läbikukkumisel asus Friedrich toetama Calixtust. Lombardia linnriigid moodustasid Aleksandri toetuseks Lombardia liiga, mille väed lõid 29. mail 1176 Legnano lahingus keisri vägesid. Friedrich I sõlmis 24. juulil 1177 paavstiga Veneetsia rahulepingu, mille järel võis paavst naasta Rooma. Vastupaavst Calixtus III leppis oma peamise soosiku taganemisel 29. augustil 1178 Aleksandriga ära, kes määras ta Benevento rektoriks (kuberner). Skisma likvideeriti ametlikult märtsis 1179 toimunud Lateraani III kirikukogul. Paavst tagandas samal aastal ametist Baseli piiskopi Ludwigi, kes oli toetanud vastupaavsti. Lateraani kirikukogud 1. Kirikukogu - 1123 kinnitati wormsi konkordaat. 2. Kirikukogu - 1139 keelati vaimulike abielud. 3. Kirikukogu - 1179 paavste võis hakata valima ainult kardinalide seast, mõisteti hukka simoonia, piiskopiks saamise vanuse nõudeks määrat 30 eluaastat. 4. Kirikukogu - ??? 5
annaabi.ee 
