VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid. [Tippige tekst] Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega. 751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees
meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja
aastal põletati Firenzes tuleriidal ja kelle vastu Josquinil paistis olevat eriline austus. Teose tekstiks oli munga lemmikpsalm. Mõned tema teostest, näiteks instrumentaalne "Vive le roy", on kõhklustega dateeritud sajandivahetusse, kui ta oli Prantsusmaal. Motett "Memor esto verbi tui servo tuo" ('pea meeles oma teenrile antud lubadust') oli loodud leebeks meeldetuletuseks kuningale, et too peaks oma lubadust. Kuningas oli Josquinile lubanud benefiitsi. Nagu kirjutab Heinrich Glareanus 1547. aastal teoses "Dodecachordon", täitis kuningas motetti kuulnult oma lubaduse ning Josquin kirjutas oma tänu väljendamiseks moteti "Benefecisti servo tuo, Domine" ('isand, oled olnud teenrile armuline'). 1.5 Ferrara Josquin jäi kuningas Louis XII teenistusse 1503. aastani, kui Ferrara hertsog Ercole I d'Este võttis ta tööle oma kapelli. Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele
Ka lääniks raha st aadel teenis teist raha eest. Läänistamise algus Merovingide Frangi riigis. Kuningas see, kel kõige rohkem oma inimesi, suurim kaaskond. Sõltlased võisid olla seotud truudusvandega. Varakeskajal vasalliksolemine paigutas vabade inimeste skaalal isiku suht etteotsa. Kuningas tasus vasalliteenistuse eesr ka maavaldustega, et vasall saaks tulu (beneficium). Bene hästi, facere tegema. Male paha, malefica nõid. Benefiitsi saamisest hoolimata Merovingide ajal vasalliksolemine madal. Karolingide ajal vasallide tähtsus kasvas, vasallisuhet sunniti ka kõrgemast soost inimestele peale. Karl Suur nõudis truudusvannet, hertsogitelt ja krahvidelt vasallivannet. Karl Suur vajas suuremat sõjaväge. Kuningal polnud enam maid jagada, nii hakkas ta kirikumaid jagama (benefiitsi lään omanikuks jäi klooster aga mõisad jagati sõjameestele). Kel kuningalt saadud benefiits, on võimukas ja tähtis. Eeldus
tseremoniaalse vahetuse vormides. Senjöör võis vasallilt maksu nõuda: 1. Senjöör oli vangis ja vasall pidi ta välja ostma, 2. Senjöör andis vanima tütre mehele, 3. Senjööri vanim poeg sai rüütliks, 4. Senjöör läks sõtta. Benefiits, lään ja allood: Benefiits- beneficium, ld keeles ,, heategu". Näiteks teenistuse eest saadav maavaldus, tinglik valdus, st, et pärast surma pidi kuningale tagasi antama. Tavaliselt mõisteti benefiitsi all mõisat selle juurde kuuluvate küladega. Samas ei olnud benefiits ainult kingitus, selle eest tuli nõuda vastuteenet. Lään- maa-ala, mille senjöör andis vasallile kasutada. Lääni saamist loeti väga ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse tunnustamist. Läänisuhe oli ajaliselt piiratud. Selle lõpp saabus läänihärra ( härralõpp) või läänimehe ( mehelõpp) surmaga, samuti lääniõiguslike truuduskohustuste
annaabi.ee 
