Uusi ilminguid Marksismi rakendamisel tekkis terve rida uusi ilmingud, mida ei põhjendatud, mis vaikiti maha või salastati. Bürokraatia, riigi ja valitsemisaparaadi vohamine Tsensuur riigisaladuste hoidmise ettekäändel. Orjandus (sunnitöö) -- vangilaagrite süsteem (GULAG), kus töötasid ilma igasuguste õigusteta miljonid inimesed. Kümnete miljonite sunnitööliste töö tulemuseks oli kogu maa kiire industrialiseerimine. Tuntumad rajatised: Belomorkanal, Moskva Riikliku Ülikooli peahoone, Moskva metroo, kümned linnad, sajad tehased, kaevandused jne. Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik (muuhulgas oma haiglate ja hästivarustatud kauplustega). Majanduslangus, mis väljendus nii tootmise, kaubanduse kui ka teeninduse efektiivsuse ja kvaliteedi languses, pidevates kriisides ning alalises kaubadefitsiidis. Ajuti leidsid aset ka suured näljahädad.
arendamisega tegelema ei hakatud. 1921-1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. Lisaks toodi Karjalasse arvukalt muulastest sunnitöölisi seoses Valge mere - Läänemere kanali (Belomorkanal) ehitamisega (1931-1932). Osa neist jäigi Karjalasse elama. Tveri kubermangus elas 19. sajandi lõpul (1897) enam karjalasi kui Ida-Karjalas (vastavalt 117 700 ja 78 900) ning umbes sellisena püsis Tverimaa ja Ida-Karjala karjalaste arvuline suhe kuni 20. sajandi keskpaigani. 1920. aastail anti ka tverikarjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha)
arendamisega tegelema ei hakatud. 1921-1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. Lisaks toodi Karjalasse arvukalt muulastest sunnitöölisi seoses Valge mere - Läänemere kanali (Belomorkanal) ehitamisega (1931-1932). Osa neist jäigi Karjalasse elama. Tveri kubermangus elas 19. sajandi lõpul (1897) enam karjalasi kui Ida-Karjalas (vastavalt 117 700 ja 78 900) ning umbes sellisena püsis Tverimaa ja Ida-Karjala karjalaste arvuline suhe kuni 20. sajandi keskpaigani. 1920. aastail anti ka tverikarjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha)
31 Op. cit. Lk 165. 32 Applebaum, A. Gulag: nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tallinn: Varrak. 2005. Lk 79. 33 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 166. 11 suurtesse plaanidesse. Tema nõudel otsustas poliitbüroo 5. mail 1930 hakata ehitama Valge mere Läänemere kanalit (Belomorkanal ehk Belmor). /.../ Stalin tahtis kasutada koonduslaagrites olevat tööjõudu, et kanali ehitus oleks odav ja see valmiks ülimalt kiiresti, kõigest kahe aastaga. See aga põhjustas OGPU (üleliiduline salapolitsei T.L.) ja Vene Föderatsiooni NKVD konflikti. Mõlemal olid oma plaanid ja nad võistlesid omavahel orjade pärast."34 On selgelt näha, et laagritest sai lihtsalt odava tööjõu ladustamispaik. Laagreid
1921- 1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. Lisaks toodi Karjalasse 32 arvukalt muulastest sunnitöölisi seoses Valge mere - Läänemere kanali (Belomorkanal) ehitamisega (1931-1932). Osa neist jäigi Karjalasse elama. Tveri kubermangus elas 19. sajandi lõpul (1897) enam karjalasi kui Ida-Karjalas (vastavalt 117 700 ja 78 900) ning umbes sellisena püsis Tverimaa ja Ida-Karjala karjalaste arvuline suhe kuni 20. sajandi keskpaigani. 1920. aastail anti ka Tveri karjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatsi, Rameski, Maksatihha)
annaabi.ee 
