kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu Lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid: belglane detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple `'Mõrvad Mesopotaamias'' 1939.avaldatud kriminaalromaan, milles astub üles belglasest detektiiv Hercule Poirot Raamatu sündmustik ja olustik on inspireeritud kirjaniku reistist Lähis-Itta tänapäeva Iraagi aladele, kus ta koos abikaasaga Mallowaniga osales arheoloogilistel ekspeditsioonidel Sündmustik antakse edasi 32-aastase Amy silmade läbi
Enno arvates pidi kõik algama iseenese äratundmisest: ,,Iseenese juurest viib tee iga teise juurde, viib oma põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee · .
leinamissa, millest sai järelhüüe Mozartile. Ligi 50 sümfooniat, millest viimaseid iseloomustab jõuline väljendus, kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Tuntuim sümfoonia nr 40 g-moll. Instrumentaalmuusika kontserdid olid enamus klaverile. Tuntuim kammermuusikateos "Väike öömuusika", keelpilliorkestrile. Ludwig van Beethoven(1770-1827): Sündis Bonnis, Saksamaal õukonnakappeli laulja pojana. Belglasest vanaisa oli osav muusikameister. Esimesed õpetajad isa ja vanaisa. Tõeline õpetaja: C.G.Neefe. 1787 kohtus Viinis Mozartiga ja soovis tema õpilaseks saada. 1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest, kaasnes hingeline kriis, erakordne loominguline aktiivsus, isikupärane väljenduslaad- jõuline, dramaatiline, lüüriline, pateetiline. Alustas muusikuteed klaverivirtuoosina.
kuni 1920 avaldas selle siiski kirjastus ,,Bodley Head". Sellest ajast kuni surmani publitseeris Christie ligi 100 kriminaalromaani, üle saja lühijutu ja 20 näidendit, sealhulgas kuulsa ,,Hiirelõksu", mida Londoni West Endi teatris on selle ilmumisest alates (esietendus 25. nov 1952) on järjepanu esitatud tänase päevani. Lisaks avaldas ta Mary Westmacott`i varjunime all ka 6 armastusromaani, mis pole aga tunnustust saavutanud. A. Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Ent Poirot` luues tegi noor autor näpuvea, tituleerides teda 65-aastaselt erruläinud politseiuurijaks. Arvestades Christie poolt loodud romaanide arvukust, siis viimastes kriminaalromaanides, kus Poirot tegutseb, pidanuks ta olema juba 117-aastane! Aasta enne oma surma andis Christie trükki romaani ,,Eesriie", kus Poirot sureb (see olevat küll ammu seifis oma tundi oodanud), tunnistades:
· Mirror Crack'd, the (1962) · Clocks, the (1963) · Caribbean Mystery, a (1964) · At Bertram's Hotel (1965) · Third Girl (1966) · Endless Night (1967) · By the Pricking of My Thumbs (1968) · Hallowe'en Party (1969) · Passenger to Frankfurt (1970) · Nemesis (1971) · Postern of Fate (1973) · Curtain (1975) · Sleeping Murder (1976) · Black Coffee (1997) Lõpetuseks Agatha Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning
ja tihedalt üksteise kõrvale laotud kivisid. Ta kattis need suuremad kivid väiksematega, et suurendada tee vastupidavust ja et luua kindel pind sõidukitele. McAdami konstruktsioon sai nimeks ,,macadami teed" ja see oli üks suurimaid saavutusi 18. sajandi teedeehituses. Tänapäeval on enamik sõiduteid kaetud asfaltiga. Umbes 96 % Ameerika Ühendriikide teedest ja tänavatest on kaetud belglasest immigrandi Edward de Smedt'i loodud teekattega. Esimest korda kasutati asfalti 1824. aastal, kui Champs-Élysée'le Pariisis paigutati asfaltplokid. 1872. aastaks oli de Smedt loonud suurema tihedusega ja vastupidavama asfalti, mida kasutati esimest korda samal aastal New Yorkis ja 1877. aastal Washington D.C. s. 19. De Smedt patenteeris oma 1872. aastal loodud asfalti, mida hakati hiljem kutsuma Prantsuse asfaltkatteks. 19. sajandil
"Servast servani mõranenud peegel" (A mirror crack`d from side to side, 1966). Aga igal juhul tunduvad ta teosed ebareaalsete, lugeja intellekti intrigeerivate mõistatustena, milles kuriteol on vaid probleemi püstitamiseks vajaliku lähtekoha funktsioon autor ei lasku kunagi naturalismi, kuuriteo jubedad üksikasjad saavad lugejale teatavaks vaid sedavõrd, kuivõrd see on vajalik süüdlase paljastamiseks. Agatha Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega.
annaabi.ee 
