Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Saksa vägede juhatuse poolt määrati Eestimaad valitsema kindralkomando 60 (Lõuna- Eestis s.h. Viljandimaal) ja kindralkomando 68 (Põhja-Eestis s.h. Järvamaal). Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (Kreishauptmann). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ning sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (Beirat), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (Amtsvorsteher), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja
alad Poola ja Leedu, andis täielikult alad Saksamaale. Põhja-Läti ja Eesti mandriosa jäid õiguslikult Venemaa võimu alla, kuid Venemaa oli kohustatud välja viima sõjaväe koos varustusega. Halduskorraldus: Baltimaade sõjaväeline valitsus, AOK 8, korpusepiirkonnad: Saksa armee pidi tagama avalikukorra kaitse. Koguvõim Eestimaal läks 8. armee kätte (A.O.K.8). Moodustati eraldi osakond, mis tegeles tsiviilalade haldamisega. Samuti moodustati nõukoda "Beirat", mis koosnes baltisaksa aadli esindajatest, nende roll oli nõuandmisest. See oli tähtis, sest sakslased ei teadnud kohalike oludest. Halduskorraldus: Jagati administratiivseteks maakondadeks, Saaremaa moodustas eraldi oleva maakonna. Loodi 3 linnakreisi (Tallinn, Tartu ja Narva), eraldi haldusüksused, mis olid võrdsustatud maakondadega. Võimutäius kuulus kohalikule saksa sõjaväe juhile, kuid nad ei tegelenud sellega, nad määrasid ametisse linnapealiku
Okupatsioonireziim märksa rangem Lõuna-Eestis. Korpusepiirkonnad omakorda jagunesid halduslikult maakondadeks (kreis). Maakondi jätkuvalt 8. lisaks 8-le varasemale loodi juurde 3 linnakreisi: Tln, Tartu ja Narva. Vormiliselt seisis nende eesotsas mõni Sa kindral. Tegelikkuses tegeles haldusküsimustega ametisse määratud nn kreisipealik. Selleks sai Sa armee tegevohvitser. Maakondades nimetati talle ka kaks abilist. Moodustati ka kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult kohalikud baltisaksa mõisnikud. Beiratil oli nõuandev õigus, mitte midagi enamat. Kogu võim Sa sõjaväelaste käes. Maakonnad jagunesid ,,kihelkondadeks" kirikukihelkonnad. Nüüd anti neile ka halduslik-administratiivne fn. Nende etteosta määrati ametkondade järelvaatajad, kihelkondade eesseisjad, kelleks olid jällegi baltisaksa mõisnikud. Teostasid ainuisikulist võimu. Kihelkonnad jagunesid valdadeks
Põhjakorpuse piirkonnas Lääne-, Harju, Järva- ja Virumaa ja lõunas Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa. Nende eesotsas oli kreisipealik (Kreishauptmann), enamasti mingi diviisi või brigaadi ülem. Oli vormiline tegelane. Loodi linnakreisid (Stadtkreis), mille eesotsas oli linnapealik (Stadthauptmann), kelleks oli Saksa ohvitser. Sellised linnakreisid olid Tartu, Tallinn ja Narva. Kõikide asutuste juures alustades 8.armee juhatusest kuni madalamani, kutsuti välja Nõukojad ehk Beirat-id. Nende liikmeteks kutsuti kohaliku tsiviilelanikkonna esindajad. Nendeks olid ennekõike baltisaksa aadlike esindajad. Madalamatel tasanditel kaasati ka teisi seisuseid. Mõngingatel puhkudel üritati kaasata ka eestlaseid, aga neid väga näha ei tahetud seal. Kohalike tsiviilide kätte jäi kaks kõige madalamat haldusastet. 1) haldusringkond (Amtsbezirk), selle piirid kattusid kirikukihelkondade piiridega. Taastati justkui üks haldusaste, mis oli ammu kaotanud oma tähenduse
hõivatud alade juhtimisega, sinna kuulud ka nõukogu, kuhu kuulusid ka Liivimaa- ja Eestimaa baltisakslaste esindus?. Eesti- ja Liivimaa kubermangude ala jagati veel 2 piirkonnaks - piiriks vana Liivimaa ja Eestimaa piir: Eestimaa kubermang oli allutatud 68. AK, mille eesotsas seisis kindralkomando Adolf Seckendorf, Liivimaa kubermangus tegutses seevastu 60. AK (armeekorpus), eesotsas kindralleitnant Günther von Pappritz'iga. Tallinn, Narva ja Tartu - nimetati linnakreisideks. Beirat - nim ametisse Saksa sõjaväe käskimisel. Maakondadest väiksemad üksused hakkasid kandma nimetust Antsbezirk (ringkond, kihelkond - piirid kattusid kiriku kihelkondade piiridega). Igale ringkonnale määrati ringkonna eestseisja, kelleks sai selles paigas elanud baltisaksa mõisnik. Kõige madalam tasand - valla tasand - said omale nimetuse Ortsbezirk (e k kasutati selle asemel valla nime). Ortsberzirki määrati vallaametnik (üksainus). Ka linnades likvideeriti volikogud ja omavalitsused
annaabi.ee 
