pinge aastail õnneaja saabumise sellest sõltuvaks kuulutasid. Taoline pilt asjade käigust peale Kyrose võimuletulekut sobib hästi nende aastakümnete ajaloo raami. Darius I (522-486) oli Ahhemeniidide suguvõsast, aga usurpaator, kes haaras võimu enda kätte aastal 522., kukutades maag Gaumata. Kuigi ta oli Ahemeniidide suguvõsast, polnud ta Kyros II otsene järeltulija. Seetõttu ta ei mainigi Kyrost oma tuntud ,,Behistuni" raidkirjas, mis on kõige pikem säilinud vana-pärsiakeelne tekst ning loodud Darius I ülistamiseks ja tema võimu legitimeerimiseks. Behistuni raidkiri ehk Bisutuni raidkiri. Behistun paikneb muistse Meedia (Meedea) riigi (tänap. Iraani) territooriumil, täpsemalt asub Kermansahist Hamadani viival teel ca 1500 m kõrgune mägi. Mäel on ca 100 meetri kõrgusel kivisse raiutud Ahhemeniidi dünastiast pärit Pärsia kuninga Darius I (valitses aastatel 522-486) bareljeef koos raidkirjaga
vangipõli". Alistas kõik Assüüria valdused. 10) Iraan ja Pärsia impeerium 6-4. saj Kyros II Suur: 6.saj Pärsia impeeriumi rajaja. Võitis Meediat, vallutas Lüüdia ja Kreeka linnad Anatoolia rannikul. Kallaletung Babüloonia Nabonaidi vastu, misjärel Babülooni aalad Mesopotaamiast Palestiinani ja Foiniikia linnad läksid Pärsia alla. Lubas juutidel Mesopotaamiast kodumaale naasta, taastas Jahve templi. Oli hea valitseja ning kohalikele meeldis. Dareios I: 6/5.saj"Behistuni raidkiri", surus maha ülestõuse, korraldas impeeriumi: jagas 20- ks satraabiks, lõi uue keskusena Persepolise, kuhu ehitas uhke lossi. Ehitas kanali Punase mere ja Niiluse vahele. 490.a eKr Maratoni lahing: sai Ateenalt lüüa. Xerxes: 5.saj 480.a eKr Salamsie merelhaing: Areena lähedal saadi lüüa, misjärel Pärsia tõrjuti ka välja Lääne-Anatoolia rannikult. Pärsia impeerium langes 330.a eKr Aleksander suure Persepolise kuningalossi hävitamisega. Zarathustra 12-6
Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde. Mesopotaamia. Vana-Pärsia kiilkiri (hiline faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel. 1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju
viis oma valduse kuni kreekalinnriikideni. 539 ründas ta Babyloniat ja sai enda kontrolli alla kõik alad kuni Siinai poolsaareni välja.Järgnevalt tegi sõjaretki kesk-aasiasse, kreekaallikatest teada.SAi seal kuskil surma.536 a eKr. Egitpus ei olnud tema võimu all. 525Vallutas Kyrose poeg Kamlyses vallutas Egiptuse.Suri ,kukkus mõõgaotsa, läks hulluks. Järgnes kodusõda , ja sellest tuli välja , dünastia kõrvalliinist Dareios ülistas oma võitu Behistuni raidkirjas. Dareios üritas laiendada oma valdusi euroopasse, ja üritas alistada ka mandri-kreekat, laevastik saadeti üle mere kreekasse Maratoni lahing, sai ateenlastelt lüüa. Suri 486. pärandas vüimu Xerxesele, tahtis kätte maksta 480- 479 lüüa saamise Salamis ja Plataia lahingutes.Kreeka jäi vallutamata.Nendest pärsia sõdadest pole pärsia allikatest mitte sõnagi. 19.03.14 Pärsia impeeriumi kohta peale kreeka tekstidest, Persepholise tekstid, majanduslikud tekstid, mis
Kyrose poeg Kambyses (529 522) päris isalt hiigelriigi, mille valdused ulatusid India ja Kesk-Aasia piiridelt idas Egeuse mereni läänes. 525. a. vallutas Kambuses Egiptuse. Tema vend Bardia (kreeka allikates Smerdis) tõstis aga Aasias mässu. Kambyses mõrvati, kui oli asumas retkele mässuliste vastu. Järgnenud kodusõjast väljus võitjana Dareios I (522 486). Oma võitu ülistas ta kuulsas kolmekeelses Behistuni raidkirjas, mis aitas inglase Henry Rawlinsoni ja teised assüroloogid 19. sajandi keskpaiku kiilkirja desifreerimisele. Edaspidi tuli Dareiosel maha suruda veel kaks ülestõusu Babüloonias. Võimu kindlustamisega käsikäes pööras ta tähelepanu riigi sisemisele korraldamisele. Kreeka pärimus omistab Dareiosele riigi jagamist kahekümneks administratiivüksuseks satraapiaks. Kyrose-aegse pealinna
annaabi.ee 
