Kuressaare Arensburg Valga Walk 9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja. 1563.aastal andis hertsog Magnus linnaõigused Kuressaare ning 1584.aastal sai ka Valga linnaõigused Stefan Batorylt. 10. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eesti linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsaimaks väljaveoartikkliks oli teravili. Teised tähtsad välja veetavad kaubad olid lina, kanep, tõrv, puit, nahk. Tähtsaimad imporditavad kaubad olid sool ja metall, lisaks veel vürtsid, alkohol ja paber. 11
võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade inimestena. LINNAD,KAUBANDUS JA TÖÖNDUS: LINNAD VARAUUSAEGSES EESTIS Liivi sõja alguseks oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus veel hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare ning Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga. Vana- Pärnu, mis Liivi sõjas täielikult purustati, kaotas oma linnaõigused. Seega 16.saj lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega linna. 17.saj kaotasid mitmed sõjas purustatud linnad oma õigused. Senisele kümnele linnale lisandus veel kaks: Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Vene aja lõpuni püsis arv sama. Eesti ala suurimaks linnaks oli nii Vene kui ka Rootsi ajal Tallinn. KAUGKAUBANDUS
alla. Liivimaa kuningriik lakkas olemast. Tagajärjed: · Suur osa rahvastikust hukkus. · Pikalt kestnud lakkamatu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad kalestasid inimesi ningmuutsid kombed metsikuks. · Linnad ja kaubandus käisid alla. Uusaeg (1558- 1918): Kolme kuninga aeg (1583- 1629/1645) · Vana-Pärnu kasvas kokku Uus-Pärnuga ja kadus iseseisva linnana, juurde tulid Kuressaare(sai 1563hertsog Magnuselt linnaõigused) ja Valga(sai 1584 Stefan Batorylt linnaõigused). · Põhja-Eesti (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa koos Tallinnaga) Rootsi võimu all. · Lõuna-Eesti Poola võimu all. · Saaremaa Taani võimu all. · Pöördepunktiks osutus Poola-Rootsi sõda (1600- 1629). Eellugu: · 1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory. Troonipärijaks valiti tema naise õe ja Rootsi kuninga poegSigismund (Zygmunt) III, kes oli üles kasvanud Poola õukonnas ningusulistelt vaadetelt veendunud katoliiklane.
ametimehi > vallakirjutaja, koolmeistrid, käskjalad jne.) · Vallavanem (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) Püsis tsaariajastu lõpuni 7. Linnad ja kaubandus 16-19. saj Liivi sõja alguseks 9 linna (Tallinn (10000+ el), Tartu (~4000), Viljandi, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva, Rakvere, Haapsalu) Liivi sõda: 1. 1563 Kuressaare (hertsog Magnuselt saadi linnaõigused) 2. 1584 Valga (Stefan Batorylt saadi linnaõigused) 3. 1559 kaotas Vana-Pärnu linnaõigused (purustati Liivi sõjas) Pärast Liivi sõda ja Põhjasõda - paljude linnade allakäik (nt. Viljandi, Paide, Rakvere, Valga) 17. saj kaotasid mitmed linnad õigused: Viljandi, Paide, Rakvere, Valga Linnade seisund ebamäärane asehalduskorra kehestamiseni 1783 (maakonnakeskused said linnaõiguse > Paldiski, Võru). Eestis 12 linna, püsis Vene aja lõpuni. Asehalduskord > uued linnad: Võru, Paldiski
võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana- Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere(Wesenberg) ja Narva(Narwa). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad.
annaabi.ee 
