Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ning puuviljad ja pähklid · Suurimad impordiartiklid: kütused , sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Rahvastik · Gruusia rahvaarv 2011. aasta kohaselt on 4 469 200. · suurimat linna: Thbilisi (1,1 miljonit elanikku) Khuthaisi (185 000 elanikku) Bathumi (120 000 elanikku) Vidju · vidju TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia · http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elani ku_kohta
sademed. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. [4] Joonis 2. Odessa kliimadiagramm 5 Sissevool Jõed toovad aastas 320 km3 magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna- Bulgaaria Dnepr, Gruusias Rioni ja Türgis Kizilirmak, Sakarya, Yesilimak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ning Kuban. [4] Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km3 merevett aastas. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. [4] Vee omadused Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ka Kertsi väina pool langeb kuni +0,5°C
000km2 ). Keskmine sügavus on 1315m, maksimaalne sügavus 2210m. All järgnevas tabelis on Must meri võrdluses teiste merede keskmise ja suurima sügavusega: Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna-Bug, Dnepr. Gruusias Rioni ning Türgis Kýzýlýrmak, Sakarya, Yesýzýlýrmak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on
merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria. Suuremad sadamad Musta mere ääres on Sevastoopol ja Odessa Ukrainas, Bathumi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11
november 2006, Riia, töövisiit · Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit · Belgia kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit · Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit · Tsehhi president Václav Klaus, 4.6. juuni 2007, Praha, töövisiit · Madalmaade kuninganna Beatrix, 15. juuni 2007, Amsterdam, töövisiit · USA president George W. Bush, 25.-27. juuni 2007, Washington, D.C., töövisiit · Läti president Vaira Ve-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus, 3. juuli 2007, Riia, töövisiit seoses Läti presidendi ametiaja lõppemisega · Hispaania kuningas ja kuninganna Juan Carlos I ja Sofía, 8.11
raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis. 10. RANNIKURIIGID Musta mere põhjaosas on Ukraina, kirdeosas on Venemaa, idaosas Georgia, lõunas asub Türgi ja läänes asuvad veel Bulgaaria ja Rumeenia. Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Tähtsamad Musta mere sadamad on Odessa, Mõkolaiv ja Herson Ukrainas, Bathumi ja Phothi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Trabzon ja Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constana Rumeenias. Musta mere rannikul on arenenud turism. Seal on rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatoria, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias ja Mamaja Rumeenias. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid.
................................................... 18 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ 19 LISAD................................................................................................................ 22 2 1. GEOGRAAFILINE ASEND 1.1 Gruusia geograafiline asend Gruusia asub Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Gruusia suurimad mereäärsed linnad on Bathumi ja Pothi, kus asuvad ka Musta mere ühed tähtsaimatest sadamatest. Musta mere tähtsus seisneb Ida-Euroopa riikide ühendamises maailmaturuga. Gruusia naaberriigid on põhjas Venemaa, edelas Türgi, lõunas Armeenia ja kagus Aserbaidzaan. Riigipiiri kogupikkus on 1814 km, merepiiri pikkus on 310 km. Riigi pindala on 69 700 km² ning rahvaarv on 2011. aasta seisuga 4 469 200. Rahvastikutihedus on 65 inimest/km²,
Musta merre suubuvad mitmed suured jõed, mis kannavad sinna magevett: Dnepr, Doonau, Dnestr jt. Kliima on Musta mere piirkonnas üldiselt pehme, suved jahedad, sügised soojad, kevaded pikad ja talved lühikesed. Tugevaimad tuuled puhuvad talviti, siis jõuavad Siberist kohale külmad õhumassid. Suvised niisked õhumassid tulevad Vahemerelt. Must meri on oluline aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Suuremad sadamalinnad on Odessa, Sevastopol, Herson, Bathumi jt. Rahvusvahelise tähtsusega on ka paljud Musta mere kuurordid. ((Foto: Ukraina miiniristlejad ja Türgi patrulllaevad koostööõppusel Mustal merel. 2014. aastal võttis Venemaa osa Ukraina laevastikust üle.)) Küsimused 1. Nimeta Euroopa riigid, millel ei ole merepiiri. 2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke? 3. Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne? 4. Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat
annaabi.ee 
