barokiajastu kaelamurdvaimad viiuliteosed. Kõrvuti sonaatidega, tihti aga ka sonaadi nime all kirjutati VARIATSIOONITSÜKLEID , mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale ( basso ostinato) . Vastavalt kasutatud teematüübile, nimetatakse selliseid bassivariatsioone enamasti ciacona’ks chaconne ( ), passacaglia ’ks või La Foila ’ks. KONSERT Nimetust “kontsert” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti
Vormid: Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma J.S.Bach-"Brandenburgi kontsert" Contcerto grosso Suurim meister A.Corelli Soolokontsert Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti. Soolopillina-viiulid ja oboed. 3-osaline: Kiire( vaheldub orkestrimänguga)-aeglane-kiire' Eeskujuks Vivaldi ( Veneetsiast pärit, Punane preester) "C-duur" Variatsioon Korduvale lühikesele bassiteemale 1. passacaglia 2. La folia 3. Ciocona Vivaldi ( 1678-1741) Omased kiired jooksud nt. "Aastaaegades" Kirjutanud 49 ooperit ja palju kantaate. Kokku on u 770 tost ja tema oopereid lavastati Veneetsias kõige rohkem. Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele. Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3
Sonaat võis olla kiriku- ja kammerkmuusikateos. 1700.aasta paiku kujunes välja 2 põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat koosnes tvl 4-st osast: aegl-kiire-aegl-kiire; 2) kammersonaat koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis
mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla kiriku- ja kammerkmuusikateos. 1700.aasta paiku kujunes välja 2 põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat koosnes tvl 4-st osast: aegl-kiire-aegl-kiire; 2) kammersonaat koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis.
Kantaat pärineb 17. sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud Piiblist või luteri koraalist. Enamik kantaate pärineb Leipzigi perioodist. Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis-tema 5 passioonist on tuntud 2-Johannese ja Matteuse passioon. Matteuse passiooni võib pidada Bachi peateoseks. Teine peateos on Missa h-moll-see on koostatud varemloodust. 2-tunnine teos. Instrumentaalmuusika. Orelimuusika Tema tuntuim oreliteos on Toccata d-moll. Korduvale bassiteemale loodud variatsioonide hiilgavaim teos kogu barokiajastul on Bachi Passacaglia c-moll. Klaviirimuusika-suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Tuntud on tema kogumikud „Hästitempereeritud klaviir I ja II“. Bach ei teinud midagi eriti selleks, et kuulsaks saada, ta toimetas trükki vaid 4 kogumikku klaviirimuusikat. „Goldbergi variatsioonid“ Orkestrimuusika-kirjutas Köthenis ja Leipzigis, kus juhtis 2 head orkestrit. Tema tähtsamad
annaabi.ee 
