BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
Veneetsia tütarlaste kloostrikoolis, kus rajas oma õpilastest ühe Euroopa väljapaistvaima orkestri Vivaldi looming Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Ta paistis silma erakordse produktiivsuse ning töötempoga Vivaldi sonaadid ei ole kunagi kirjutatud ühele esitajale Kõige rohkem (62) on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli Harmooniapilliks oli tavaliselt orel või klavessiin ning bassipilliks tšello või fagott Enamuse säilinud soolosonaatidest (41) on Vivaldi kirjutanud viiulile ja säilinud on ka soolosonaate tšellole, flöödile, plokkflöödile ja oboele Üks Vivaldi sonaatidest Kõige kuulsamad concerto grossod Antonio Lucio Vivaldi kõige kuulsamad concerto grossod on tsükkel Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv).
Paistis silma produktiivsuse ning töötempoga 40 aastaga jõudis kirjutada 770 teost Barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed.
Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone. looming Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Ta sonaadid ei olnud kunagi kirjutatud ühele esitajale. Enim on tal soolisonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli basso continuos. Vivaldi esimesed välja antud teosed on 12 triosonaati (1705). Triosonaat on teos, mis on kirjutatud kahele pillile ja basso continuole, loo mängimiseks oli vaja vähemalt nelja instrumenti. Loomingu kontsertzanri jagatakse esituskoosseisu järgi kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Esimesed
Nagu selgub, tekkis peale Karutsi jätsi teisigi äärmiselt omapärase koosseisuga (džässi silmas pidades) tantsubände, näiteks Kaarli Sammaste jazz. Napp info tolle ansambli kohta on pärit Viljandi Muuseumist ja selleks on üksnes 1930. aasta dateeringuga foto. Nagu fotolt (48) selgub, on see puhtakujuline keelpilliansambel, mida on täiendatud algelise, kuid juba selgelt tantsuorkestrile määratud trummikomplektiga; koosseisus pole aga ühtegi bassipilli. Ent nagu kirjutab I. Tõnurist: “Vanade külakapellide koosseisude ja ka mängukirjeldustega tutvumisel tekib siiski kahtlus, kas bassipill üldse nõutav ansamblipill oligi” (Tõnurist 1996: 81). On üsna tõenäoline, et seegi ansambel oli juba varem külakapellina eksisteerinud ja nüüd lihtsalt kaasaegsema suuna võtnud. Naabervalla mees Eino Juttus, kes mõni aasta hiljem mängis Uue- Kariste džässbändis, mäletab küll sellest ansamblist kuulnud olevat, kuid neid mängimas
annaabi.ee 
