ning lau serval. Röntgenteraapia on olnud kirurgia kõrval esimesi ravimeetodeid7. Kasutatakse superfitsiaalseid röntgenkiiri, kogudoos on 60-70Gy retsidiveerumisriskiga 6.3%. Röntgenteraapia on kasulik suurte tuumorite ravis (T2N0M0), eriti sobib see ebamugava lokalissatsiooniga kasvajatele ning koormatud anamneesiga patsientidele, kellel esineb kirurgiliseks raviks vastunäidustusi. Röntgenteraapia vastunäidustusteks on basaalrakkude neevus-sündroom, Bazex sündroom, xeroderma pigmentosum, epidermodysplasia verruciformis. Laserravi sobib kõige paremini pindmiste BCC ravis. Retsidiveerumisrisk on 3,7-15,5%. Farmakoloogiline ravi põhineb tuumori keemilisel hävitamisel. 5-fluorouratsiili kasutatakse haavanduva ja pindmise BCC korral7. Retsidiveerumisrisk kõrge BCC sügavuse alahindamise tõttu. Immuunomodulaatorina kasutatakse ka IFN. 5 Kokkuvõte
o Ülesandeks kaitsmine, imendumine, sekretsioon Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles (silinderepiteeli rakk, selle apikaalne ja basaalne osa, karikrakk) Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas (basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, sarvkiht) Mitmerealine ripsepiteel trahheas (basaalrakkude, vaherakkude ja ripsrakkude tuumad, karikrakk) 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret o Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja
teiste intermediaarsete filamentide valkudega, kuid erinevad neist mitmete omaduste poolest. Nad moodustavad kahemõõtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad võrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Rakus toimuvad liikumised on seotud vähemalt ühega 3-st mootorvalkude perekonnast: müosiinide, düneiinide või kinesiinidega. Müosiinid on aktiinifilamentide poolt aktiveeritavad ATP-aasid, düneiinid
aminohappeline järjestus teiste intermediaarsete filamentide valkudega, kuid erinevad neist mitmete omaduste poolest. Nad moodustavad kahemõõtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad võrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Rakus toimuvad liikumised on seotud vähemalt ühega 3-st mootorvalkude perekonnast: müosiinide, düneiinide või kinesiinidega. Müosiinid on aktiinifilamentide
Lamiinid A, B, ja C. Neil on sarnane aminohappeline järjestus teiste IF valkudega, kuid erinevad neist mitmete omaduste poolest. Nad moodustavad kahemōōtmelisi filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad vōrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. IF funktsioonid Primaarne funktsioon on tagada rakule mehaaniline toestus. Inimesel esineb pärilik haigus Epidermolysis bullosa simplex, see on tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16.Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada
Kõik geenid ühel ahelal – plussahelal. Replikatsiooni kontrollib peremeesraku transkriptsioonimasinavärk; toimub tuumas. Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees.
annaabi.ee 
