tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres; lihasdüstroofiad tekivad laminiin-2 ja -4 (laminiini alfa2-ahela geenis) esinevate mutatsioonide tagajärjel; epidermolysis bullosa haigust põhjustab laminiin-5 puudumine (kinnitumise filamentide komponent), see on pärilik haigus, mille puhul on epidermis lahti toetavast basaalmembraanist ning nahk kattub villlidega, haiged surevad tavaliselt esimese eluaasta jooksul). Lisaks veel glioomid (laminiin-9 asendatud laminiin-8-ga) ja kaela/kukla kasvajad (põhjustavad mutatsioonid laminiin-5 γ2-ahelas). 5. Golgi kompleks - ehitus ja talitlus. Golgi kompleksi defektsusest põhjustatud patoloogiad (1 näide põhjalikumalt). (М28) 17 Ehitus: ● Diktüosoomid, igas rakus ca 20 tk., diktüosoomis 5-10 tsisterni.
näiteks glaukoomist, maakuli degeneratsioonist või diabeetilisest retinopaatiast. Kuid katarakt võib ka eelpool nimetatud haigustega koos esineda, nii et käsitlus võib olla siiski keerulisem. Lääts Lääts fokusseerib selge kujutise reetinale. Lääts asetseb iirisest posterioorselt ja klaaskehast anterioorselt. Tsiliaarlihast kontraktsioon lubab läätsel fokusseerida. Lääts asub kapslis, mis koosneb transparentsest elastsest basaalmembraanist. Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete läätserakkude produtseerimist, mille tõttu suureneb läätse suurus, kaal ja tihedus aastate vältel. Normaalne lääts koosneb massilt umbes 35% ulatuses valkudest. Lahustumatute proteiinide
mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos
päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende 1 vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma
tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin- Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma
Alveoolide seinas paiknevad ka makrofaagid, mis haaravad endasse väikesi võõrkehi, nt tolmuosakesi Alveoolide seinad on ümbritsetud tiheda verekapillaaristiku poolt, kusjuures alveolaarepiteeli rakud on vahetus kontaktis endoteelirakkudega – see on vere-õhu barjäär, mis on gaasivahetuse soodustamiseks max õhuke Koosneb endoteeliraku tsütoplasmakihist, endoteeliraku basaalmembraanist, esimest tüüpi alveolotsüüdi basaalmembraanist ja tema tsütoplasmakihist Kõige kitsamates barjääri osades võivad mõlema raku basaalmembraanid omavahel liituda ERITUSORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Neerud ja kuseteed – kusepõis, kusejuha Kuseorganite morfoloogiline ehitus on keerukam neerudel, kusejuha ja kusepõis mõlemad on lihtsama ehitusega ja koosnevad kolmest kestast NEERUDE EHITUS, NEFRONI MÕISTE
annaabi.ee 
