tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Vabalt ja piiramatult filtreeruvad väikesemolekulaarsed ained molekulmassiga kuni 5500. Nende ainete kontsentratsioonid on vereplasmas ja esmasuriinis võrdsed. Molekulmass 80 000 on absoluutse läbitavuse piiriks. Seda teades on võimalik valmistada verdasendavaid lahuseid, mis püsivad kaua vereringes. Seejuures ei tohi ainete molekulmass ületada 70 000, kuna siis ei eritu nad enam neerude kaudu (v.a. juhul, kui neid organism ise ei lammuta).
kinnitub suhkur (glükoos) tavalisest rohkem organismi kõikide valkude külge. Pikapeale käivitub seetõttu keeruliste keemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekivad organismi valkudesse nn ristsidemed ning nende normaalne talitlus häirub. Selliseid ebanormaalseid valke nimetatakse AGE-ks (Advanced Glycosylation End Products) e glükosüleerumise lõpp-produktiks. Kui nende moodustumine toimub silma võrkkesta juussoonte basaalmembraanis (aluskiles), suureneb juussoonte läbilaskvus, ja nii pääseb vereringest väljapoole aineid, mis normaalselt sealt välja pääseda ei tohiks. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. (Vt joonis 1) Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia e verevalum. Retinopaatiat iseloomustavad tunnuseid on mitmeid, ülevaate nendest annab tabel 1. Joonis 1. Uued veresooned. 7
(kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. Passiivne: Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine.
(kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin- Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon- aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. Passiivne: Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Kusiaine e. karbamiid e. uurea lahustub hästi vees
Kuulmises: kõrvalest – kuulmekanal – trummikile – vasar – alasijalus – poolringkanalid – ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus), mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid. Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna. Haistmises – haisteelund ninaõõne ülemises osas, seal lõhnamolekulidele tundlikud retseptorid Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole.
nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14 Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan. Laminiinid on valgud, mis leiduvad pea iga loomaraku basaalmembraanis. 17. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad
annaabi.ee 
