PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga.
Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19.
laigukesed. Lisaks algelistele restaureerimistehnikatele, on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo da Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes juba pärast valmimist kiiresti. 1642. aasta ülestähendustes on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Sümbolid Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale : Bartolomeuse, Jaakobus Noorema ja Andrease nägudel peegeldub imestus ja üllatus öeldu üle. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud oma plaani järsust ilmsikstulekust. Ta on haaramas väikest kotti. Võib-olla tähistab see kotike hõbedat, mis ta sai Jeesuse reetmise eest. Ta on ainus keda on kujutatud toetamas küünarnukki lauale, traditsiooniliselt on peetud seda märgiks halbadest lauakommetest. Peetrus paistab vihane
"Viimne kohtupäev" on kui piltmõistatus. Sadade figuuride hulgas võib näha Hadese paadimeest Charoni, kes veab surnud hingi üle Acheroni jõe ja peksab aeruga hukkamõistetud reisijaid. Maalil on tiibadeta ingleid, kes loevad raamatuid, kuhu on kirjutatud päästetute ja hukkamõistetute nimed. Haudadest tõusevad üles surnud hinged, kerkides rabeledes taeva poole. Püha Bartolomeus, käes nülitud nahk, kõlgutab seda kuristiku kohal. Bartolomeuse nägu peetakse kunstniku autoportreeks. Ta on ennast kujutanud paradiisist väljaaetuna: asub küll Kristust kaitsvas ringis, ent Kristuse allapoole suunatud käskiv käsi on otse Bartolomeuse pea kohal. Miks Michelangelo ennast patuseks pidas? Süütunne on arvatavasti seotud tema homoseksuaalsusega. Paljud heitsid Michelangelole ette Kristuse liigsest võimust tulenevat troostitust, valuagooniat, hirmuga seotud jõuetust
Suurel vapil on kuldsel barokkkilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Palamuse vapi kirjeldus Punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte. Põhjendus Punane on apostel Bartolomeuse vapivärvus. Pühale Bartolomeusele on pühitsetud kohalik kirik, tema nimest tuleneb ka Palamuse nimi. Punane on ka nooruslikkuse ja elujõu sümbol ning seostub Tootsilugudega. Hõbedane kell tähistab nii kirikust kui koolist lähtuvat vaimuvalgust. Kuldsed ristikulehed viitavad Jõgevamaale, tähistades ühtlasi põllupidamist ja heaolu. 22. Numismaatika on
Suurel vapil on kuldsel barokkkilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Palamuse vapi kirjeldus Punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte. Põhjendus Punane on apostel Bartolomeuse vapivärvus. Pühale Bartolomeusele on pühitsetud kohalik kirik, tema nimest tuleneb ka Palamuse nimi. Punane on ka nooruslikkuse ja elujõu sümbol ning seostub Tootsilugudega. Hõbedane kell tähistab nii kirikust kui koolist lähtuvat vaimuvalgust. Kuldsed ristikulehed viitavad Jõgevamaale, tähistades ühtlasi põllupidamist ja heaolu. 22. Numismaatika on
Koostöö libretisti ja näitekirjaniku Eugène Scribe'iga. 1831 "Robert-Kurat" (Robert de Diable): Tegevus toimub 13. sajandil. Ooperi kuulsaim pilt on III vaatuses stseen, mille tegevus toimub öösel kloostri ristikäigus haudadest tõusevad nunnade viirastused (ballett!). See koos salapäraselt varjuheitva gaasivalgusega ja orkestri tumedate tämbritega vapustas ja vaimustas publikut. 1836 "Hugenotid": Ajalooliseks taustaks on Pärtliöö (pühak Bartolomeuse järgi) sündmused 1572. aastal, mil konflikt Pariisi katoliiklaste ja hugenottide (protestantide) vahel lõppes verise rünnakuga hugenottide vastu. Peategelaspaar on omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik"
annaabi.ee 
