· 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade fassaadide liigendati pilastritega. · Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel
draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle situatsiooni avamisele, milles kangelased viibisid või tegutsesid. Aariad piknesid ka emotsionaalse pinge kõrgmomentidel. "Orpheus ja Eurydike" tegelased olid tõelised
erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17. sajandi lõpul eriti Versailles' kujunduse kaudu omandama üle- euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides. Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas. Nicolas Poussin (1594- 1665). Roomas töötasid juba varem parimad prantsuse barokiliku klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. Poussin sai hea klassikalise hariduse, arendas selle najal kunstiteooriat ja kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest. Tema teosed sobisid selliste aadlimeeste kodudesse, kellel jätkus haridust Poussini teemade ja tegelaste äratundmiseks. Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ning mõjub mõnevõrra teatraalselt, tegelaste tunded on aga kujutatud jahedalt, ilma
Nii nagu võõrasse unenäkku on võimatu tungida, ei suuda ka lugeja kuigi mugavalt siseneda HÖ maailma. Millised tunded minategelast Surnud mehe majas valdavad? Meest tundis, et ta ei tohiks seal olla. Õhk oli just kui paks ja ängistav. Milliseid unenäolisi seiku ta kogeb? Kui alguses tundub kõik nii selge, siis järgmisel hetkel muutub pilt väga häguseks. Mõtesta lahti barokiliku elutunnetuse juhtmotiiv: elu on unenägu. See, mis toimub meie unenägudes on seotud kuidagi meie igapäeva elu ja sündmustega, unenäod on nagu meie hingepeeglid. Mälu labürintlik arhitektuur Surnud mehe maja on vaadeldav kui mälu metafoor ja liikumine selles kui meenutamine. Maja siseehitus ja minategelase mälustruktuur on silmnähtavalt labürintliku arhitektuuriga, keerulised ja sügavad moodustised.
Servade ja kaarte/ kurvide segamine. Kupli ümaras osas asetsevad aknad on suuremad kui servades asetsevad aknad. 2. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Prantsuse baroki tunnused Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi
Surres oli ta kogunud endale kõik tiitlid, mis sel ajal muusik võis saada. Ta on ajalukku läinud esimese suure orkestri-ja teatrijuhina. Tema surmast räägitakse selliseid lugusid: teost juhatades oli ta dirigeerimissauaga vastu maad põrutanud, varvast vigastanud ja gangreeni surnud. 9 Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“. Prantsuse klavessiinimuusika tipuks on Francois Couperini looming, mida on nimetatud ka prantsuse muusika kokkuvõtteks. Prantsuse hilisbaroki suurkuju oli J-P. Rameau. Tema 1722. aastal ilmunud „Harmooniatraktaat“ rajas klassikalise õpetuse hramooiast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Muusika 17. sajandi Inglismaal
annaabi.ee 
