Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil kanti ette Pärdi teos Tintinnabuli, see tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, mis kutsuvad munki kloostris palvusele ja muudele tegevustele, P-le tähendas see meditatsiooni, iga
harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde. Basspilli meloodia on helilooja poolt täpselt välja kirjutatud ning see on muusikas väga oluline tugihääl. Harmooniapilli jaoks kasutatakse aga erilist numbrikirja bassinootide kohal, mis tähistab küll põhijoontes vajaliku akordi, ent jätab mängijale teatud improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't sageli ka nummerdatud bassiks. See harmooniasaade on kogu barokiajastule sedavõrd iseloomulik, et kunstiajaloost laenatud mõiste "barokk" asemel on muusikaloos kasutatud ka nimetust "generaalbassi ajastu". Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, mille koorid ja vähemalt osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem, kuigi
Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da gamba, fagott) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat
Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da gamba, fagott) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat
2) Saksamaa. Mathius Grünewald-kannatuste maalija A.Dürer Hans Holbein-puutõkkesari ,, Surmatants'' Lucas Granach Madalmaad Säilinud goot stiil. Ei kujutata alasti keha. Õlivärvide kasutus, tahvelmaal, olustikuzanr. 1 Jan von Eyon- madalmaade koolkonna rajaja. 2 Pieter Beneghel- stseendi talupoegade elust, loodusmaalija, realism alge armastaja 3 Hirenymus Bosch- fantastika ja fantasia maalija. Renesansist barokiajastule ülemineja. Ilu ja harmoonia lakkab olemast. Paavstide Avignone vangipõlv (1309- 1377) Lõuna Prantsusmaal 1378-1417 kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur skisma, valitses 3 paavsti. Kiriklik õpetus jaguneb kaheks. Aegamisi lakkab kirik olemast osa inimesest. Renesansi ajastut kutsutakse ka humanismiks oluline on inimene Ilmalikustamise märgid: Muusikas ilmalike zanride ilmumine. Hakkab 14.sajandi keskpaigas määrama kunstmuusika stiili. Konservatiivne ja alalhoidlik stiil
neist 4), 4 kaminat. Ülemisele elukorrusele oli plaanitud 8 ahju, neist alles 5. Lossi vasakus tiivas on tänini säilinud neli siniste maalitud maastikega ahju. Need on kahte tüüpi. Kaks ahju on laotud kahlitest, millel on maastikumotiivi ümber maalitud raam ja nurgas veerandrosett, teisel paaril täidab maastikuvaade kahli äärest ääreni. Kõik maastikud on erinevad. Ehitusaajast peaaegu ainsana säilinud peasaali dekooris on kasutatud barokiajastule iseloomulikke sümboleid ja kujundite retoorikat. Oma algpärasuses kujutab kadrioru lossi kaunis peasaal endast haruldast näidet Peeter I aegsest barokkinterjöörist, kuna Peterburis, Peterhofis ja Strelnas asuvad valitsejalossid on hilisemate ümberehituste või sõjapurustuste tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal, kui Pihkvast ja Novgorodist saadetud müürsepad lõpetasid lossi võlvide ja müüride ladumise.
annaabi.ee 
