sihvakas kehaehitus. Nad toituvad enamasti närilistest, näiteks hiirtest, rottidest. Samuti ka kanadest jne. Mõnikord on nad võimelised ka väikse antiloobi ära sööma. Sugukond Sugukond hõlmab kahte alamsugukonda pärisboalasi (Boinae) ja püütonlasi (Pythoninae). Sellesse sugukonda kuuluvad kõige suuremad nüüdisaegsed maod anakonda ja võrkpüüton. Boalaste sugukonnas on 22 perekonda 80 liigiga. Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks. Nende kolju on raskem ja lõuad jäigemad kui enam arenenud madudel.(Burnie et al, 2001)Boalastel on olemas tagajäsemete jädemed, mis tavaliselt on märgatavad küünistena anaalava külgedel. Peale selle on boalastel säilinud kõigi kolme vaagnaluu ja reieluu rudimendid
Kui Ameerika Ühendriigid astusid 1917. aastal Esimesse maailmasõtta, kippus Hemingwaygi rindele, kuid teda ei võetud sõjaväkke, sest ta oli poksimisel oma silma vigastanud. 1918. aasta mais õnnestus tal siiski Punase Risti ohvitserina Euroopasse sõita. Ta sattus Itaalia rindele ning sai seal juba sama aasta juulis raskesti haavata. Pärast seda tuli tal mitu kuud lamada Milano haiglas, kuid ta jõudis siiski veel enne vaherahu sõlmimist uuesti rindele sõita. (Bannikov 1971: 566) Lahingutest osavõtt ja sealt saadud kogemused mõjutasid tunduvalt Hemingway maailmavaate kujunemist ja loomingut ning temast sai üks „kadunud põlvkonna“ andekamaid esindajaid. Ta kuulus nende noormeeste põlvkonda, keda sõda oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt invaliidistanud. Sõda oli neilt röövinud tervise ja hingelise tasakaalu. Endiste ideaalide asemele jäid vaid traumad ja õudsed unenäod ... (Bannikov 1971: 566)
2.0 Kokuvõte See teema on väga huvitav. Sain seda uurides enda jaoks palju uut ja huvitavat teada. Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias. Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. 2.1 Kasutatud Kirjandus 1. A. G Bannikov, V.J. Flint, T.D. Gladkova, N.N. Drozdov, A.P. Kuzjakin, S.P Naumov, 2. G.A. Novikov, F.V. Rogatseva, A.G. Tomilin, P.P. Vtorov Loomade elu: 7. kõide. Imetajad. Tln: Valgus, 1987, 480 3. Steve Pollock Mitmepalgeline maailm: Loomade elu. Tln: Koolibri, 1994, 49 4. koala/Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. köide, lk 604
· Võhad ehk pikenenud lõikehambad · Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett. ·Elevant jookseb kiiremini kui inimene; tema marssimiskiirus on 8-9 kilomeetrit tunnis ning ta hoiab niisugust tempot puhkamata mitu tundi. Rändav kari läbib päevas kuni 80 km Kasutatud kirjandus 1.Loomade elu 7.köide Imetajad / A. G. Bannikov, V. J. Flint, T. D. Gladkova. Tallinn: Valgus, 1987. 2.ENE 2. köide Tallinn: Valgus, 1987. 3.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/elevant.jpg&imgref url=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/aafrika.html&h=319&w =230&sz=37&hl=et&start=11&um=1&tbnid=FeX5oC_BE6nTLM:& tbnh=118&tbnw=85&prev=/images%3Fq%3Daafrika%2Belevant %2B%26gbv%3D2%26ndsp%3D20%26svnum%3D10%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN 4.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://vana.miksike
Joonis 1. Saarmas. (autor: Nick Garbutt) 1.2. Välimus Täiskasvanud saarma keha on 7090 cm pikk, saba 3050 cm. Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007)
annaabi.ee 
