ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks
See on ka väga loogiline, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt Kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb rohttaimede ja lilledega mägitundra. Hiina loodeosas laiuvad aga kõrbed. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jangi orus levivad tihedad troopikametsad. Tänu suurele territooriumile on Hiina klimaatilised erinevused suured. Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja- ja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv kuni -25°C. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Lõunaosas saab aastaringselt ujuda, keskmine õhutemperatuur on +30 C ja vesi +22 C. Hiina on loodusvarade poolest rikas
Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja leoparde, Hiina on ka ainus koht maailmas, kus elab ainulaadne hiidpanda ehk bambuskaru, kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad
Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja leoparde, Hiina on ka ainus koht maailmas, kus elab ainulaadne hiidpanda ehk bambuskaru, kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad,
Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili – teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist ehitusmaterjalidena ja tarbeasjade valmistamiseks, noored võrsed on söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva assimilatsiooniparenhüümiga. Siia kuuluvad paljud esmajärgulise majandusliku tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas
kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist ehitusmaterjalidena ja tarbeasjade valmistamiseks, noored võrsed on söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva assimilatsiooniparenhüümiga. Siia kuuluvad paljud esmajärgulise majandusliku tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer,
kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist ehitusmaterjalidena ja tarbeasjade valmistamiseks, noored võrsed on söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva assimilatsiooniparenhüümiga. Siia kuuluvad paljud esmajärgulise majandusliku tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer,
annaabi.ee 
