Eesti kui glabaliseerunud riik Majanduslik integratsioon -13. novembril 1999 liitus Eesti WTO'ga, 1. Mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga. Kõige rohkem toetusi saabki Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Need sündmused on tänapäeval majanduslikku integratsiooni kõige rohkem mõjutanud. Eestil on kõige tihedamad majanduslikud sidemed Soomega, Rootsiga ja Baltiriikidega. Näiteks on tulnud Eestisse firmad Soomest nagu Elisa, Neste(kellel on eestis 46 tanklat), Rootsi pank Swedbank ostis ära Eesti Hansapanga, olles nüüd ise Eesti kõige suurem pank. Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi
Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale
sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus. Ojamaa oli kaubakeskus. RAUAAEG 500eKr - 13.sajand pKr. Rooma rauaaeg- raua ulatuslik levik toimus I aastatuhande esimesel poolel. Langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepast sai tähtsaim meistrimees. Tarankalmes- surnud põletati eemale ja toodi kalmesse jäänus. Suhted olid paremad baltiriikidega, kui ka Skandinaaviaga. Merevaik- leidus läänemere idakaldal. Seda kasutati ehete ja amulettide valmistamiseks. Rooma rauaaeg oli eestlaste jaoks edukas, sest asustus laienes, vara tekkis juurde. 5.-11.SAJAND 19.09.11 1. Eestlaste elu mõjutas enim Vana-Vene. Nad vallutasid Tartu. Vana-Vene ajal tuli kasutusele
tegevus Läti Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Traditsiooniline rahvuslus # 19 saj lõpul jauna strava e uus vool. Eesotsas kirjanik Janis Rainis ja Dienas Lapa (Päevaleht) - kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ja nõudis nende probleemide lahendamist- kiire sotsiaaldemokraatia areng võrreldes teiste Baltiriikidega: # 1904 asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei # lätlastel õnnestus võim enda kätte haarata 4-s väiksemas linnas # 1905 okt koos Eestiga osalesid ülevenemaalises üldstreigis. # algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, üle 300 mõisa # Vene karistusalklased hukkasid ligi 2600 in. 20 saj Eesti erakondade kujunemist soodustanud tegurid: 1: 1896 tartu ajaleht Postimees, toimetaja Jaan Tõnisson väärtustas hariduse- ja kultuuri edendamist. 2: 1901
Üldiseks eesmärgiks on tugevdada Soome julgeolekut ja rahvusvahelist mõjuvõimu ning edendada riigi huvisid, arvestades ka kasvavat rahvusvahelise koostöö vajadust.Soome julge- olekupoliitika aluseks on tugev kaitsevõime. Soome toetab püüdlusi tugevdada Euroopa Liitu, kui aktiivset osalejat rahvusvahelise poliitika ja majanduse valdkonnas. Paremate suhete aren- damine naaberaladega Põhjamaade, Venemaa ja Baltiriikidega on võtme tähtsusega. Jõu- pingutusi on tehtud oma staatuse tugevdamiseks Läänemere regioonis ja põhjapoolsetes piir- kondades Euroopa Liidus. Euroopa Liidu liikmesriigina ja ühena Põhjamaadest,kuulub Soome väärikasse ühendus- se, mis põhineb demokraatial, õigusriigil ning inimõiguste austamisel. Üheks eesmärgiks Soo- me välispoliitikas on rõhutada eelnevaid väärtusi ka rahvusvaheliselt. (Soome Välisminitee- riumi koduleht, 2006)
Põhiline eesmärk on olla valmis kaitsma ühiselt ennast ja oma poliitilisi huve Läänemere regioonis. Samuti sujub koostöö ka sõjalistes ja mittesõjalistes arendusprojektides. Ühise tegevuskavaga ja ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida, kuid samas säilib siiski võimalus arendada kaitsetööstust ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks teeb Soome koostööd ka väiksemate Baltiriikidega. Hiljuti (03.02.2012) sõlmiti Eesti ja Soome vahel kaitsekoostöö raamlepe, mis sätestab omavahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad järgnevaks neljaks aastaks. Soome ei jää lootma oma suurepärasele koostöövõimele ja toodab reservarmeed, mis põhineb ajateenistusel. Kõigis kolmes väeliigis on aastane reservväelaste tootlikus kokku keskelt läbi natuke üle 25,000. Oma pika maapiiri tõttu moodustab põhiosa sellest maavägi.
annaabi.ee 
