Moodustab 60% troopilistest vihmametsadest Asub Lõuna-Ameerikas Pindala: 7 000 000 km2 Kasvab 90% maailma taimeliikidest Ekvatoriaalne/Troopiline kliimavööde Soe ja niiske kliima Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAIMESTIK JA LOOMASTIK Taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas Vihmametsas kasvavad: balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed jne Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, gorillad, orangutangid, ahvid, puumad,jaaguarid jne Veekogudes elavad paljud kalaliigid + JAAGUAR Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Levila piirid on tänapäeval kahanenud
riigi pindalast ning kui arvesse võtta, et osa maast on ka mäestik, on metsasuse protsesnt päris hea ehk palju, aga arvestades, kui kiiresti suudavad inimesed metsa maha võtta, on see väike protsent. (http://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/16267_PDF.pdf, 08.02.2015) 4. Kasvavad lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad, palju erinevaid puuliike:Quercuse tamm, mangroovipuud, balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid ja kautšukipuud. 5. Rohelisega märgitud ala nätab Amazonase vihmametsa, mis asub Kolumbias. Kuid üldiselt on kogu ida-ja lõunaosa kaetud metsaga. 6. Metsa kasutatakse paljudel eesmärkidel:
vaja eelkuivatust) ja on odavam elektrienergia tootva generaatori. Kvaliteedikontroll on väga tähtis, sest kui Vinüülester kasutatakse vähe, kuid on ·Generaatori väljundvõimsus suunatakse midagi on lohakalt tehtud, näiteks aina populaarsemaks muutumas. transfprmaatorisse, mis muundab selle ebapuhtused on vaigu sees või ei ole Lisaks kasutatakse veel balsapuud ja laiemas elektrivõrgus kasutatavale pingele tahkestamine toimunud õigel temperatuuril, vahtu jm. siis pole tiivik nii tugev kui peaks. http://www.rpi.edu/cfes/news-and-events/Wind%20W vastavaks. E. Hau ,,Windgraftanlangen" lk 189-200 http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/elektrituulik21.pdf
Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 4 LOOMASTIK Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid)
Tarbepuidu müügist saadud tulust rahastatakse haiglaid ja koole ning toetatakse ka majanduse arengut. Vihmametsadel on oluline osa kogu maailma veeringes ja nende hävimine mõjutab oluliselt kliimat. Metsade vähenemisega suureneb süsihappegaasi hulk õhus, kaovad loomade ja kohalike primitiivsete hõimude elupaigad. Igas minutis hävib 40ha vihmametsa ja iga päev sureb välja umbes 140 taime-ja looma liiki. Metsadest varutakse mööblitööstusele mahagoni, eebenit, roosipuud, balsapuud jt , kuid kui tahetakse väärispuitu kätte saada, tuleb sageli langetada ka ette jäävad väheväärtusliku puiduga puuliigid. Metsa arvelt rajatakse ka põlde ja istandusi, mis on kasutatavad mõned aastad, kuid need muutuvad peagi viljatuks. Vihmamets seal enam ei taastu ja tekib erosioonioht.
Osad taimed saavad kasvada 96 varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. 97 Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata 98 endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, 99 valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga 100 ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad 101 vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, 102 epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 103 104 5. Vihmametsade loomad 105 106 Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 107 Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil 108 hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg
tihti tugijuured, liaanidel nina; sageli vees toituvad; tihe õhujuured; õied suured, karvkate; mitmetel liikidel erikujulised, värvikirevad; lennus; head vigurlendajad; ööloomadel suured silmad; palmid; balsapuud; roosipuud; linnud kärarikkad; paljud liigid tekad; mahagonid; eebenid; värvikirevad; mardikad lendavad kautsukipuud; liaanid; öösel; gorilla; jõehobu; anakonda; papagoi; termiidid; sipelgad;
tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde.Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 1970ndate alguses Indoneesia arenes väga riigi puidutöötlemistööstus. Alates 1980. aastate lõpust kuni 2000. tootmisvõimsus on tselluloosi ja paberitööstus kasvanud ligi 700%, muutes Indoneesia on maailma 9. suurimaks paberimassi tootjaks ja suuruselt 11.paberitootjaks. Riik ei ekspordi eriti metsa ega sellest tulenevaid tooteid. Neil endalgi jääb metsa aina vähemaks.
annaabi.ee 
