tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub 20 liiki, mis looduslikult on levinud Vahemeremaades, Euroopas ja Aasias. Aedades kasvatatakse nii liike kui nende sorte http://www.aiasober.ee 1.1 PÄRITOLU Lumeroosid on pärit mägipiirkondadest, kus nad kasvavad tavaliselt kuni 1900 meetri kõrgusel ning on kaitsealune liik. Nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid Saksamaal (peamiselt Baierimaa), Austria, Sveits ja Itaalia kuni Põhja-Balkanini välja. Mustal lumeroosil (Helleborus niger) on alustassikujulised valged, mõnikord ka 4 ereroosad õied. Lumeroosi siidised õied ja mustad juured tunneb ilmeksimatult ära. Taimed kasvavad 1030 cm kõrguseks. Kõik 15 liiki on väga vastupidavad ja vähenõudlikud. Nimele vaatamata ei kuulu nad mitte roosi, vaid tulika perekonda. ( lisa 1, pilt nr 2 ) http://www.gardena.com 1.2. KASUTUSALA
vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad.
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st.
Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal kaljujoonistel. Olid levinud laial alal Ibeeriast 35 Balkanini ja Itaaliast Skandinaaviani. Ilmselt neil üsna tähtis osa mingis laialtlevinud kultuses. Ehted: lisaks pronksehetele ka kuld. Ehtenõelad, sõrmused, ripatsid. Matused: jätkus laibamatus kägarasendis paremal küljel. Mitmed v rikkalike panustega nn vürstihauad. Jätkus komme matta ülikud kiviplaatidest kirstudesse. Tihti võeti need kiviplaadid vanematest haudadest ja kasutati uuesti. Kividest kirstu vastu ja peale kuhjati
jt. - on omapärane grupp mägimänni sorte, mille okkad on talveti suuremal või vähemal määral kollased. Suvel on nende okkad enamasti rohelised. Kuldsete okastega mägimännid on külmal talvel ääretult südantsoojendavaks mütsakuks aias. 57 Pinus mugo var. mughus (lookjas mägimänd) - laiuv põõsas kõrgusega kuni 2,5m ja laiusega kuni 5 m. Kasvab Ida-Alpidest kuni Balkanini. Pinus mugo var. pumilio (kääbus - mägimänd)- eelmisega sarnane, aga poole väiksem. Hoopis roomavam ja reeglina lühemate okastega. (Calmia) 58 KUUSK Iseloomustus Harilik kuusk (Picea abies) (joonis 14) on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest. Kõige
annaabi.ee 
