Kust tuli ballet? Balletil on pikk ajalugu. See kujunes välja juba aastatuhandeid tagasi, aga siiski tuleb ballet tänapäeva kujul Prantsusmaalt. Mis on tuntumad balletitantsijaid, keda ma pean teadma? Maria Taglioni (1804-1884), August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Mis on tuntumad balletid, mida ma pean teadma? Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid" Adolphe Adam, "Giselle" Leo Delibes, "Coppelia" Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" Aleksandr Glazunov, "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia" Bela Bartok, "Võlumandariin"
Petipa on loonud ühe 50 balletti. Lev Ivanov- Lev Ivanov oli Vene balletti tantsija ja koreograaf, hiljem vene rahvus ballettis teine ballettmeister. Lev Ivanov Tegi Pyotr Tchaikovsky pähklipurejale koreograafia. Michel Fokine- Fokine oli murranguline Vene koreograad ja tantsija. Michel fokine on sündinud St. Peterburgis keskklassi kaupmehe peres. 9 aasteselt võeti ta vastu Vene rahvus baletti kooli. 18 aastaselt tegi ta debüüdi " Paquita" nimelises ballettis. George Balanchine- George Balanvhine oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks American Balleti rajajaid. Ta moodustab silla klassikalise ja moodsa balleti vahel. Tema isa oli Meliton Balantsivadze (18621937), gruusia helilooja, üks gruusia ooperi rajajaid. Ka tema vend Andria Balantsivadze (19061992) oli tuntud gruusia helilooja. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning 1923 Petrogradi konservatooriumi
-ndate aastateni. I maailmasõjas tekkis tal mõte kinnitada liikumisvõime kaotanud kaasvangidest patsientide vooditele venivad paelad, et taastada lihaste toonust ja liigeste liikuvust. 1923 emigreerus Pilates Ameerika Ühendriikidesse ning asus elama New Yorki, kus ta avas 1926 Manhattani 8. avenüül esimese stuudio. Ta hakkas treenima ja pakkuma taasturavi professionaalsetele tantsijatele, kelle hulka kuulusid balleti suur õpetaja George Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste jõu ning keha kontrolli üles ehitamiseks. Mõningad neist meenutasid keskaegseid piinamisseadeldisi. Need olid ehitatud puust ning metalsest torustikust (metal piping) , mille juurde kuulusid kas rihmarattad, rihmad, pukid ja vedrud. Ta arendas välja 20-odd seadeldised. Tema filosoofia juhtis teda arendama rektsiooni (regimen), mis ,, arendaks keha
Kuulsamad vene tantsijad, kunstnikud, heliloojad said enneolematult kuulsaks Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja teistes maades. Saab moeks võtta endale senise perekonna- ja eesnime asemel lavanimeks vene nimesid. Tantsukunsti populaarsus tõusis kogu maailmas. "Vene hooaegade" kogemusi kasutati tsirkuses ja kinos, ooperis ja draamas. Balletikunst aga ärkas uuele elule paljudes riikides, kus valitsesid tagasiminek ja langus. 2.3 Neoklassikaline ballett George Balanchine oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks Ameerikasse balleti viijatest. Temast sai alguse neoklassikaline ballett. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning pärast seda oli ta mõned aastad Peterburi Ooperi- ja Balletiteatri artist, kuni liitus väikese balletitantsijate trupiga, kes käisid turneel Lääne-Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda
sõbrad. Sest selliste inimeste keskel on kergem end avada oma tantsuga ning õppimist saadab positiivne tuju ja aura. Ka mina olen saanud tänu tantsimisele palju tuttavaid ning ka lähedasemaid sõpru, kellega jagame ühist huvi-huvi tantsu vastu. Kuidas olen aga ise Hip-hopiga seotud? Tegelikult polegi ma tantsinud seda stiili rohkem kui 3 aastat aga see lühike aeg on tänu osavatele treeneritele mind väga harinud ning arendanud. George Balanchine, kes oli üks 20.saj väljapaistvamaid venemaa koreograafe ütles: ,, Läbi tantsu saab muusika nähtavaks" Kuigi ta oli balletikoreograaf, usun, et seda tsitaati saab ka kohandada tänapäevase tänavatantsu kohta. Pole vahet kas oskad tantsida või mitte, peaasi, et seda tehes oleks meeleolu hea.
Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval, selle peamised keskused on Moskva, Peterbur, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud ballettitantsijad: Maria Taglioni (1804-1884),August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Maia Plissetskaja, Galina Ulanova. Tuntud ballettmeistrid: Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Maurice Bejart. ; Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid"; Adolphe Adam, "Giselle"; Leo Ballette: Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" ; Aleksandr Glazunov, Delibes, "Coppelia"; Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv"; "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia";
Ballett 20. sajandi esimesel poolel oli Norra balleti keskus Norra Rahvusteater. Tolle aja tähtsamad nimed on Gyda Christensen ja Lillebil Ibsen. Esimese kutselise balletiansambli lõid 1948 Gerd Kjølaas ja Briti päritolu Louise Browne. Pärast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud Den Norske Opera osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai Harcourt AlgernoffAustraaliast. Klassika kõrvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat (George Balanchine, Antony Tudor, Birgit Cullberg, Glen Tetley). Norra uute koreograafide seas olid Kjersti Alveberg ja Kari Blakstad. Trupi juhtide seas olid Sonja Arova ja Anne Borg. Aastatel 1990–2002 juhtis taanlane Dinna Bjørn truppi, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Talle järgnes ballettmeistrina Espen Giljane. Alates 1992. aastast kannab trupp nime Den Norske Nationalballet. Moderntants Moderntantsu harrastab Norras näiteks Nye Carte Blanche Bergenis. Sealsed koreograafid
tähenduslik. Tunnetus ja emotsioonid on raskesti sõnastatavad, kuid nende äratundmine on sõnastatav see väljendub näiteks tõdemuses: "ma olen seda varem näinud või kogenud (tajunud, tunnetanud)." - ma suhestun sellega. Tähendus on üheaegselt nii avatud kui ka varjatud , see on indiviidi (de) poolt loodud, aga samas ka kultuurkeskkonnas kultiveeritud (koreograaf loob, mida ta mõtleb, sest ta on selles keskkonnas kasvanud). Nii on Balanchine tahtlikult või tahtmatult oma loomingusse toonud nii vene kultuurikeskkonna mõjusid, kus ta kasvas, kui ka Ameerika keskkonna mõju, kus ta töötas. 1. POIETIC SIGNS neid võib leida ja avastada mooduses, kuidas töö on kokku pandud ja struktureeritud. Samuti ka selle kujunditest, narratiivsusest. N: kui töö on arenenud improvisatsioonilisest tööprotsessist, siis erineb selle
annaabi.ee 
