otseselt või kaudselt nende tekitatud orgaanilist ainet. Kõige olulisem rühm, kes baktereid veekogudes sööb, on algloomad. Nende toitumine bakteritest ongi peamine tee, kuidas toitained ja energia hakkavad mööda toiduahelat ülespoole liikuma. Erinevalt paljudest teistest veekogudest söövad Võrtsjärves baktereid valdavalt ripsloomad- ligi 30 korda rohkem, kui viburloomad (Kisand & Zingel, 2000). Võrtsjärve pideva veemassi segunemise tõttu on bakterplankton nagu ka teised plankton- organismid suure osa aastast kogu järves enam-vähem ühtlaselt jaotunud. Erandiks võivad olla tiheda veetaimestikuga osad, eriti aga järve kitsas lõunaots. Tavaliselt ongi baktereid järve lõunaosas rohkem, järve kesk- ja põhjaosas nende hulk väheneb. Fütoplankton: Juba 1960. aastate lõpul oli Võrtsjärve vetikaid määratud kõigis ökotoopides kokku üle 500 liigi, varieteedi ja vormi. See hulk on tasapisi kasvanud. Kasvu põhjuseks on ühelt poolt uute
Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Bakterplanktoni moodustavad bakterid ja arhed. Elukeskkond. Meres elav: haliplankton Riimveeplankton ehk hüfalmüroplankton. Järve elav ehk limnoplankton
Umbes 65% panktoni biomassist esineb ülemises 500m veekihis. Põhjas elavad valdavalt filtreerijad ja settesööjad (käsnad, habeloomad, kakandid, polüheedid). Nad peavad palju sööma, sest toidu väärtus on väike, erandiks kiskjad. Lubjaskelett sügaval on habras, sest vees on lahustunud vähe karbonaate (lagunevad suure 1 rõhu all). Sügaval on püsiv temperatuur ja valgus, pole vaja erikohastumusi nende muutusteks. MERE BAKTERPLANKTON. Esineb kõigis sügavustes, põhjas vähem, kuupmeetris 2-50 mg. Mere fütoplankton. Peamiselt vaguvibur- ja ränivetikad, viimased külmades vetes ülekaalus. Kõrge biomass kuni sügavuseni 100-150 m. Otsene seos ka fosfaatide sisaldusega. Mere zooplankton. Peamiselt vähilaadsed, ka ainuõõssed, limused. Ainurakseid ka palju. Mere fütobentos. Pruun-, puna-, rohevetikad, õistaimed. Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos
Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa Bentaal veekogu põhi ja selle veekiht, ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni.
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis nende päritolust olenemata on evolutsiooni vältel saanud sarnased kohastumised teatud tingimustes elamiseks. ELUVORMID VEEKOGUDES 1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid. 2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest! Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni. 3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad). 4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 6
Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed) Biotoobid veekogus. Biotoobid jagunevad: 4.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
