koolera ja süüfilis). Meid kaitsevad nende eest nahk ja limaskestad ning bakterid hukkuvad meie seedeelundites ja neid hävitavad ka antikehad. Bakterhaiguste vastu on loodud vaktsiinid ja antibootikumid, mis kaitsevad meid. Bakterite abil valmivad ka mitmed toiduained. Piimhappebaktereid kasutatakse hapendatud piimatoodete valmistamiseks, bakterite abil toodetakse mitmeid ravimeid, vitamiine vaktsiine, tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva, bakteritega valmistatakse silo, väetist ja tõrjutakse taimekahjureid. 17. Missuguseid organisme on viirused võimelised nakatama? Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18. Joonista bakter ja viita joonisel: vibur, rakukest, tuumaaine, ribosoomid. 19. Kes/mis on viirus? Viirus on üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail. 20
a) käsitleb põhiliselt oksüdeerunud raua ja mangaani ühendite settimist, ka siin võivad esineda bakterioloogilised protsessid, eriti mangaani oksüdeerumisel. Ühine on see, et sete adsorbeerub filtriterale ja eemaldatakse sellelt tagasipesuga. b) käsitleb põhiliselt ammooniumiooni oksüdeerumist ja orgaanilise aine lagunemis- produktide settimist ning metaani ja väävelvesiniku jääkkontsentratsiooni. See on tähtis toorvee puhul, mis nõuab bakterioloogilist ümbertöötlust, filtri materjal peab olema sobiv bakterite elutegevuseks. Näiteks rauasade ei ole hea nitrifitseerivatele bakteritele. Filter, mida vee-ettevõtetes kasutatakse, ei ole tavaliselt normeeritud (iga süsteem omandab oma iseloomu). Toorvee kvaliteedist sõltub filtri tüüp ja materjali valik ehituseks, filtreeriv materjal ning osakeste suurus . See loomulikult ei tähenda, et standardseid filtreid ei peaks valmistama
Oluline oli ka keemiatööstuse areng töötati välja ja viidi kasutusse uusi erinevaid koevärve bakterkultuuride kudedes markeerimiseks. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris 1882. aastal tuberkuloositekitaja (,,Kochi kepikese"), edaspidi ka kooleratekitaja (prantsuse koolkond ei saanud viimasega hakkama, otsides kooleratekitajat verest, mitte veest). Töö käigus formuleeris Koch oma postulaadid (nn Kochi postulaadid, vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 19
likvideerimisel. 2. Toiduainetööstus. Piimhappebaktereid kasutatakse nt hapendatud piimatoodete valmistamiseks ja köögiviljade hapendamiseks. 3. Ravimitööstus. Bakterite abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine. 4. Põllumajandus. Bakterjuuretisega valmistatakse silo, bakteritest tehakse taimede kasvu soodustavaid väetisi, bakteritega tõrjutakse taimekahjureid. 5. Sõjandus. Tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva. 6. Energeetika. Põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse alkoholi, mida lisatakse bensiinile. Bakterite elutegevuse tulemusena moodustunud biogaasi (metaani) kasutatakse kütteks. See tekib nt prügimägedel orgaaniliste ainete lagunemisel bakterite toimel. Elukutse - toiduainete tehnoloog Toiduainete tehnoloogid töötavad toiduainetööstustes, toiduainete järelevalves, turunduses, tarbijakaitse organisatsioonides jm.
siis) bakterkultuuride kudedes leidmiseks ja ära tundmiseks. Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Vaieldi toona ja veel aastakümneid hiljem, kas tuberkuloos on nakkus- või pärilik haigus. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris lõpuks tuberkuloositekitaja. Nende otsingute käigus formuleeris Koch oma postulaadid (vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 45 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav.
annaabi.ee 
