paleontoloogia rajajaks. Darwin, C. (uusaeg, XIX saj) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Ehrlich, P. (uusaeg, XIX saj) oli saksa teadlane, tegi kindlaks antikehade keemilise koostise (lukk+võti). Fleming, A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli soti bioloog ja farmakoloog. Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis Nobeli preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised galeenilised preparaadid. Puuduseks halvad järeldused
vastu(1885.a). Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu. Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast. Demonstreeris esimesena kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks(1857. a ). A.Fleming (1881 1995) Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine (1923.a) ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust (1928.a), mille eest ta pälvis Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt septembris 1928 märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga varakult, et bakteritel kujuneb
· 1849 avastatakse anthraxi ,,batsillid" surnud loomade verest, pärastpoole nakatatakse verega ka terveid loomi · Robert Koch avastas, et nakatajaks pole mitte veri, vaid bakterid(1876), näitas, et bakterid võivad spoore moodustada. ,,haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid" · Koch tegi bakterioloogiast teaduse · 1882. indentifitseeritakse tuberkuloosibakter e Kochi kepike, siis koolera · Kochi postulaadid o Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; o Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; o Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse;
Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Vaktsineerimisel kujunesid välja eri koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi 1 kasutamisele. (Sakslasi oli saatnud edu difteeria vaktsiini loomisel 1891. aastal.)
püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch näitas 1876. a kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. 1882. a identifitseerib ta tuberkuloositekitaja (Kochi kepike saanud nime tema järgi). Siis koolera (prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest). Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjest uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng hakati välja töötama ja kasutama erinevaid koevärve (toona siis) bakterkultuuride kudedes leidmiseks ja ära tundmiseks. Kartuliviiludelt
annaabi.ee 
