Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bakteriaal" - 5 õppematerjali

Laste hoolduse üldised põhimõtted
3
docx

Laste hoolduse üldised põhimõtted

sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism ei suuda moodustada rakulist kaitsebarjääri nakkuskolde ümber. Lapse haigestudes tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus. Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just hingamissüsteemi kaudu; mida väiksem on laps, seda raskemini haigus kulgeb. Väikelaps põeb sageli hingamiselundite ägedaid viiruslikke-bakteriaal - seid põletikke ja laste nakkushaigusi, millega kaasnevad temperatuuri, hingamis- ja pulsisageduse tõus. Imikutel on ka kehavedeliku koostises rohkem vett, võrreldes vanemate lastega. Imiku- eas on termoregulatsioon vähearenenud. Neerud on vähem efektiivsed jääkainete eritamisel, nad ei suuda täielikult uriini kontsentreerida, lahjendada ega hapendada. Seetõttu on imikutel oksendamise, kõhulahtisuse ja palaviku korral suurem risk dehüd -

Meditsiin → Meditsiin
12 allalaadimist
Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele
7
doc

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele

4 · Kahjustusi mereimetajate või kilpkonnade silmadele, mis võib omakorda põhjustada haavandeid, silmahaigusi ja pimedust, tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga keeruliseks, mistõttu surevad paljud nii nälga · Ärritust või haavandeid nahal, suul või ninas · Mereimetaja immuunsüsteemi kahjustusi või mahasurumist, mõnikord põhjustades teisejärgulisi bakteriaal- või seennakkusi · Kahjustusi punastele verelibledele · Organite kahjustusi ja rikkeid nagu linnu või mereimetaja maks · Kahjustusi linnu neerupealsele koele mis seondub linnu võimega säilitada vererõhku ning keha vedelike kontsentratsiooni · Munakoorte paksust vähendada · Stressi naftast tekitatud käitumiserinevustele · Kahjustusi kalamunadele, vastsetele ja noortele kaladele

Ökoloogia → Ökoloogia
39 allalaadimist
Puuseened
7
doc

Puuseened

seenniidistiku kahjustav kuumenemine (üle 28 _C ). Seenekübarate kasvatamine peab toimuma niiskes (85-100 % relatiivset niiskust), valgustatud (200-920 luksi 8 tundi) ning hästiventileeritud ruumis 10-16 _C juures. Süsihappegaasi sisaldus ei tohi tõusta üle 0,1 %, sest muidu seenekübarad ei moodustu. Austerservik on üks kergemini kultiveeritavaid raviomadustega kübarseeni, mis pole liigselt tundlik bakteriaal- ja seennakkuse suhtes ning sobib seega hästi maheviljelusse. Aastatel 1986-1991 suurenes austerservikute maailmatoodang 443 %. Esmalt kasvatati neid puupakkudel, kuid 1950. aastal võeti kasutusele lehtpuude saepuru, mis tunduvalt kiirendas saagi valmimist. Hiljem leiti, et kõige kiirem on kasv tera- ja kaunviljapõhu, rapsivarte, aganate, peedi- ja roosuhkru

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
Vähk ja vähikasvatus
55
pdf

Vähk ja vähikasvatus

koorikuvahetuse ajal võib esineda suurt suremust. Hautamiseks on ohutu kasutada puhast põhjavett, mida soojendatakse ja õhustatakse. Õhustamisega kindlustatakse hautamisvee võimalikult suur hapnikusisaldus ja hoitakse ära hautamisvee üleküllastumine lämmastikuga. Hautamisvett võib taaskasutada 90 % ulatuses. Hautamisel tarvitatav vee läbivool on 1-5 l/min. Korduvkasutussüsteemi oleks hea paigutada UV lamp ja/või akvaariumifilter vähendamaks bakteriaal- ja seenhaigusi. Hautamismenetluste iseloomustus Hautamine kassettides Bassein Tegevus Aeg Suguvähi tiigid (100 m2), Hoidmine, paaritamine August­november 150 isast ja 450 emast Hautamisbassein, kus on Hautamine Juuni­juuli kassetis 120­250 emast Poegade bassein (10­30 Poegade kasvatamine Juuli­september m2), 100 poega/m2

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
43 allalaadimist
IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Nakkusallikaks on kalad ,kellest haug toitub, sh karpkala. Mageveekogudes saab haigust diagnoosida sümtomaatiliselt, riimvees esineb paljudel karplastel,ahvenal,kohal,rääbisel,siial. Haugide lapihaigus esineb kudeajal, suremus võib olla väga kõrge. Läänemeres haugi ,lesta jt kalade keha pinal haavanditeesinemist seostatakse A. salmonicida atüüpiliste vormidega. Flavobakterioosid Flavobakterioosid (fleksibakterioosid) on lõhelaste noorjärkudel sagedased bakteriaal haigused, mille tekitajaiks on müksobakterid Flavobacterium psychrophilum ja Flavobacterium columnare. Eelsoodumuseks haigestumisele on vee suur lämmastiku ühendite sisaldus ning vähene hapnikusisaldus, hüpovitaminoosid ja kalade kehapinna vigastused, aga ka ülenormatiivne paigutustihedus ning teised stressi tekitavad asja olud. Haigus esineb tavaliselt sügisest kevadeni, veetemperatuuril 4­12 °C

Merendus → Kalade ihtüpatoloogia ja...
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun