Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур
ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999) Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta. Õpetajapoolne tähelepanelik oleks siin vajalik. Laps on esmatähtis ja see, et ta haige on jäägu teisejärguliseks. Vajadused ei muutu ju. Ta vajab hellust, lähedust ja emaarmastust nagu iga laps. Kui imik saab aru, et teda mõistetakse ja pakutakse talle alati tuge ja abi, siis kujuneb tal kiindumus vanema vastu.
eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100. Tallinn: Koolibri Kõrgesaar, J., (2002). Kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse, lk 43-35. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Woolley, M. (2000). Elu kurdina. Tallinn: Koolibri Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit. Külastatud 07.11. 2010, aadressil http://www.eklvl.ee/? id=36&keel=ee&PHPSESSID=60708a71dcb93fc2ac083e5e0f7ca6cb Müil, E
ootused erinevad. See, mis on ühelepoolele iseenesestmõistetav, n seda harva teise poole jaoks. Ära ei tohi unustada, et ka personal võib arengupuudega inimese eest hoolitsemisega liialdada! On kerge emarolli sisse elada ja raske otsustada milliseid nõudmisioleks mõistlik esitada. Nii koostöö kui ka konkurents liighoolitseva personali ja liighoolitsevate vanemate vahel võib saada vaimupuuetega inimesele saatuslikuks. Kasutatud kirjandus: Ann Bakk, Karl Grunewald “Vaimupuudega inimeste hoolekandest” 6
koheldakse teismoodi. Nad ei saa alustada oma lasteaiakaaslastega samas klassis, nad peavad võib-olla hoopis teise kooli minema. Negatiivne suhtumine. Paljud arengupuudega inimesed tajuvad, et teised ei taha nendega suhelda. Need, kes näevad teismoodi välja, tõmbavad endale tähelepanu, kuigi nad seda ei soovi. Teiste halvustav suhtumine äratab viha ja tuletab taas meelde valu ning häbi selle üle, et ei olda sellised nagu teised. (Bakk & Grunevald, 1999.) Praegu teavad paljud arengupuudega inimesed, et neil on õigus olla sellised, nagu nad on. Neil ei tarvitse enda pärast häbeneda. Paljud suudavad oma õiguste eest võidelda, nii üksi kui ka koos teistega. Siiski on veel pikk tee selleni, et vaimupuudega inimesed suudaksid end kaitsta nii, nagu teised vähemused. 9 2. VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS
meditsiiniliselt käsitluselt sotsiaalsele puude käsitlusele. · Normalisatsiooniprintsiibi kohaselt pakutakse puudega inimesele selliseid argimudeleid ja elutingimusi, mis on võimalikult sarnased ühiskonnas käibivatele. Normaalne elu tähendab seda, iga valiku puhul tuleb puudega inimese jaoks leida võimalikult normaalne alternatiiv vastukaaluks erilisele ja ebatavalisele (Bakk, Grunevald, 1999, 27). Elada normaalset elu tähendab muuhulgas seda, et igaüks: · Saaks elada nagu teised, st üksi või koos inimestega, kellega temal on hea olla; · Saaks arenemiseks vajalikku abi; · Saaks langetada ise oma valikuid; · Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge;
annaabi.ee 
