1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvut...
a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP)
a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x10 38, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP)
IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi 5 probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta. IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooniprotokoll (DHCP)
kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti. Seega peavad failipaigutustabelis olema kirjeldatud faili kõigi klastrite asukohad, et faili saaks lugemisel tervikuks kokku panna. Klastri suurus on harilikult 2048 baiti, 4096 baiti või 8192 baiti. DOS ja Windows'i vanemad versioonid kuni Windows 95 OSR2 (OEM Release 2) kasutasid failipaigutustabelis 16-bitiseid kandeid (FAT16), mis piiras kõvaketta suuruse ära 128 megabaidiga (2048-baidiste klastrite puhul). 16.bitise failipaigutustabeli korral on võimalik kasutada ka kuni 512 MB kettaid, kui võtta klastri suuruseks 8192 baiti, kuid sel juhul muutub klastrite kasutamine ebaotstarbekaks. DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad kuni 16-bitiste FAT-kannete juures 2 gigabaidiseid kõvakettaid, kui ketas on tarkvaraliselt jagatud nelja eraldi ossa ja igal osal on oma failipaigutustabel.