Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne - korrelatsioonis ekstravertsusega - impulsiivsus seotud otsmiku osaga
IV LOENG 1. Alt üles ja ülalt alla infotöötlus/lähenemine probleemile. 2. Stabiilsus e α-metaomadus ja plastilisus e β-metaomadus. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG
2 2 3 1 4 3 3 4 2 1 4 4 1 3 2 · BS plaani puhul kasutatakse sõltumatu muutuja mõju leidmiseks võrdlust kontrollgrupiga; WS plaani puhul kasutatakse võrdlust kontrolltingimusega. Kontr. grupi resultaat v. kontrolltingimuse resultaat moodustab antud sõltumatu muutuja mõju baastasandi, millega hiljem tulemusi eri tingimustes võrrelda. Kuna minimaalselt saab sõltumatul muutujal olla 2 tasandit, siis sageli võibki üht neist käsitleda baastasandina. 7 [Algoritm 1. rea jaoks (kusjuures n=`tingimuste arv'): 1, 2, n, 3, n-1, 4, n-2, jne. Iga järgmise rea puhul liidetakse igale arvule 1 juurde (erandiga, et kui arv tuleb suurem kui n, siis tuleb saadud arvust n lahutada). Kui tingimuste arv on paaritu arv, siis tuleb
iseloomulikest tunnustest kaugemale Seletusteooria: Plussid: - Uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad Miinused: - Ähmasus põhimõistete defineerimisel – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldistest taustateadmistest. Milles seisneb prototüüpsuse efekt? Konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Kuidas jaotuvad mõisted baastasandi, suborineeriva tasandi ja superordineeriva tasandi mõisteteks? Mõisted jaotuvad nendesse tasemetesse ehk mõistete hierarhiasse erinevate abstraktsioonide tasemete kaudu: - Baastasand – asjad mis esinevad reaalses elus, mille on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Superordinaarne – üldmõiste, hõlmab erinevaid objekte nt mööbel - Subordinaarne – spetsiifiline asi nt tugitool Mõistete kujunemine Kust pärinevad esimesed mõisted?
• Proovi tõestada, et probleemi ei saagi lahendada, kus mõttekäik kinni jääb võib olla kohaks kust alustada probleemi lahendamist • Inkubatsioon: õpi selgeks probleemi detailid, seejärel ära mõtle sellele enam. Mõne aja pärast võib lahendus lihtsalt silme ette kerkida. * Delegeeri probleem kellelegi teisele Hinnangute andmine – erinevate võimalike sündmuste esinemise tõenäosuse arvutamine • Baastasandi info – sündmuse esinemise sagedus populatsioonis • Esindavuse heuristik – rusikareegel, et klassi kõige paremini esindavad või tüüpilised sündmused toimuvad kõige tõenäolisemalt. Koosesinemise viga – valeuskumus, et on tõenäolisem, et kaks sündmust esinevad koos mitte ühekaupa • Kättesaadavuse heuristik – rusikareegel, mis ennustab sündmuse esinemise sagedust olulise informatsiooni mälust kättesaadavuse lihtsuse põhjal
annaabi.ee 
