Importimise lõpul avaneb aken, kus saame kontrollida ja vajadusel muuta punktide nime ja antenni andmeid (Joonis 2). Joonis 2. Mõõteandmete programmi importimine Suurupi püsijaama määrame kindelpunktiks ning sisestame programmi geoportaalist võetud koordinaadid (Joonis 3). Joonis 3. Suurupi püsijaama koordinaatide määramine Järgnevalt tõime sisse efemeriidide andmed ning teostasime baasjaamade vaheliste vektorite arvutuse (Process Baselines) (Joonis 4). Joonis 4. Baasjoonte arvutus Esimese sessiooni arvutustulemused: Teise sessiooni arvutustulemused: Kahe sessiooni võrdlusena näeme, et kõige suurem erinevus oli kõrguste vahel ning kõige väiksem Y-koordinaadis. Erinevused ei tohiks ületada 1 ppm, mis praegusel juhul on täidetud. Vahe 1 sessioon 2 sessioon ppm (m) 51676.821 0,01
Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega. Kaarereeperite vaatlusi on nende paiknemise tõttu võimalik teha kasutades elektrontahhümeetrit, mida kasutades on võimalik määrata neile nii plaanilised koordinaadid kui ka kõrgus. Koordinaadid määrati neile vaatluste käigus baasjoonte ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalnurkade kaudu. Vaatlusi sooritati mitmest seisupunktist ning vaatlusvõrgu punktidelt. Igast seisupunktist tehti vaadeldavatele reeperitele 3 täisvõtet. Kuna mõõtmiste käigus kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S6, siis oleks kaarereeperite plaanilisi koordinaate ja kõrgusi saanud mõõta ka kasutades selleks instrumendi laserit. Kaarereeperitele arvutati koordinaadid kasutades jällegi Geo2012 programmi.
väärtuse st. Nn fikseeritud lahendi,siiski lubatakse peegeldavate pindade ligidusse; Vältida punktide erinevus täisarvust kuni 0.01, 2)hea paigaldust elektriliinide, kaablite ja satelliidigeomeetria ja maksimaalne sateliide arv, sidekommunikatsioonide mastide ligidusse; Punktid 3)vaatlusaeg peab olema küllaldaselt pikk, peaksid olema autoga juurdepääsetavad ja kergesti 4)mitmeteelisuse puudumine, 5)lühikeste baasjoonte leitavad. puhul (<20 m) tuleb kasutada ühesageduslikke ja 56. Kirjelda GPS vaatlusaegade planeerimist ja pikemate puhul kahesageduslikke andmeid, võrgu põhimõttelist kuju staatilise, 6)baasjoone pikkusele vastava mõõtmisaja valimine. pseudostaatilise, ja kinemaatilise ning Baasjoone pikkustel 20-65 km vt vigaste kiirstaatilise meetodi puhul.- Vaatluste ajakava peab
mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus. Koostage mõõtmissessioonide graafik. Näidake joonistel sessioonide kaupa igas sessioonis tekkinud triviaalsed vektorid, ja vektorid mis jäävad tasandusse. Joonis 1. Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu võrgu skeem Programmis Trimble Planning saab soovitud punktide koordinaadid ja mõõtmiste toimumise aja sisestada Station Editori kaudu (Joonis 2). Teised jaamad on seadistatud TV1 eeskujul. Joonis 2. Jaama TV1 andmete sisestamine
Parimate tulemuste saamiseks peaks käik olema võimalikult pikk ja ühepikkuste joontega. Vastulõige nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundae vähemalt kolemele lähtepunktile. Võimalik ka hooneline vastulõige. Peab vaatama et ei tekiks ohtliku ringi. Otselõige Otselõike puhul mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkti määravate punktidega ühendavare suundade vahel. Lahendamiseks piisab kehest lõikesuunast. Hanseni ül Kui käigu kahest naaberpuntist on kummastki näha kaks sama kõrgema järgu punkti, võib polügonomeetriakäigu sisumise teha hanseni ÜL-iga. Seinapolõgonomeetria Kasutatakse asulates sageli nn. Seinapolügonomeetriat , kus geodeetilised märgid
Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib põhjustada määramatu lahendi või siis põhjustavad väikesed mõõtmisvead suuri, raskesti kindlakstehtavaid arvutusvigu.Otselõige-Mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkte määravate punktidega ühendavate suundade vahel.Võrreldes vastulõikega on kirjeldatav meetod töömahukam, mistõttu seda kasutatakse harvemini ja enamasti mitteligipäästetavate punktide koordinaatide määrimiseks.Otselõike lahendamiseks on küllalt kahest lõikesuunast, kuid polügonomeetrias vajalike lisamõõtmistulemuste saamiseks kasutatakse lõiget vähemalt kolmelt suunalt, mis tasandatakse vähimruutude meetodil.Hanseni
kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib põhjustada määramatu lahendi või siis põhjustavad väikesed mõõtmisvead suuri, raskesti kindlakstehtavaid arvutusvigu.Otselõige-Mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkte määravate punktidega ühendavate suundade vahel.Võrreldes vastulõikega on kirjeldatav meetod töömahukam, mistõttu seda kasutatakse harvemini ja enamasti mitteligipäästetavate punktide koordinaatide määrimiseks.Otselõike lahendamiseks on küllalt kahest lõikesuunast, kuid polügonomeetrias vajalike lisamõõtmistulemuste saamiseks kasutatakse lõiget vähemalt kolmelt suunalt, mis tasandatakse vähimruutude meetodil
selline, et direktsiooninurgale tuleb liita tasandatud nurk ja siis liita või lahutada 180kraadi nii, et väärtus üle 360 kraadi ei tuleks). Seejärel arvutatakse koordinaatide juurdekasvud (valemid: x juurdekasv = s*cos alfa, y juurdekasv = s* sin alfa, kus alfa on suuna direktsiooninurk ja s mõõdetud horisontaalkaugus). Järgmisena tuleb arvutada juurdekasvude summad x ja y ning need peaksid võrduma teoreetiliste väärtustega x1-x2 ja y1-y2 (ehk baasjoonte otspunktide koordinaatide vahega). Seejärel tuleb leida koordinaatide juurdekasvude koguvead x ja y. Need saadakse siis, kui mõõdistatud väärtustest lahutatakse teoreetilised väärtused. Vead vastupidiste märkidega, st koguparandid v xi = (Si * vx) / S, v yi = (Si * vy) / S , jaotatakse koordinaatide juurdekasvudele proportsionaalselt joonte pikkustele Si. Järgmisena liidetakse koordinaatide juurdekasvudele nende parandid ja saadakse tasandatud juurdekasvud
joonis 37); · Alternate Units alternatiivühikud (vt. joonis 38); · Tolerances tolerantsid (vt. joonis 39). Mõõt- ja distantsjoonte, nooleotste ja tsentrimärkide häälestamine toimub vahekaardiga Lines and Arrows (vt. joonis 34): · Dimension Lines mõõtjooned: Color: ja Lineweight: värvuse ja joonekaalu määramine; Extend beyond ticks: mõõtjoone ulatuvus üle distantsjoone; Baseline spacing: mõõtjoonte vaheline kaugus baasjoonte kasutamisel (lähemalt vt. käsust DIMBASELINE); Suppress: esimese ja/või teise mõõtjoone ärajätmine; · Extension Lines distants- Color: ja Lineweight: värvuse ja joonekaalu jooned: määramine; 43 Extend beyond dim lines: distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoo- ne; Offset from origin: distantsjoone alguse
Isiksuse baasdimensioonid Eysencki järgi on: ekstravertsus/introvertsus,neurotism (emotsionaalne stabiilsus või ebastabiilisus) ja psühhotism (agressiivsus, impulsiivsus või sõbralikkus,tasakaalukus. Viimasel aastakümnel on toimunud märgatav arvamuste ühildumine selles, et kõige õnnestumaks tuleks lugeda isiksuse viie faktori mudelit. See tähendab, et enamik isiksusejooni võiksid olla kirjeldatavad viie baasdimensiooni (Big Five) abil. Nende isiksuse baasjoonte nimetused töötsasid välja psühholoogid Paul Costa ja Robert McCrae ning nende esinemist hinnatakse NEO isiksuse 25 küsimustiku abil. Viis suurt dimensiooni koosnevad omakorda konkreetsematestkomonentidest ehk isiksuse külgedest.’ Neurotism – rahutu, ärrituv ja vaenulik, impulsiivne; Ekstravertsus – seltsiv, positiivse emotsionaalsusega, põnevust otsiv;
annaabi.ee 
